Rait Maruste.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogus loodi keskerakondlaste ja ekrelaste poolt  vabadussõjalaste rehabiliteerimise toetusgrupp. Huvitav, miks nüüd äkki, kust teema tõusis, kirjutab reformierakondlane Rait Maruste.

Alati, kui tekib uudne või raskesti seletatav tegu või tegevus, pole liiast küsida, kellele see on kasulik ?

Toetusgruppi kuuluvate ekrelaste sedalaadi aktiivsust võib ehk seletada nende liikumise ideoloogilise põhjaga ja sellest lähtuva tõsi- või lihtsameelsusega. Siin võib tõdeda ekrelaste ja vabadussõjalaste teatud sarnasust.

Kuid vaevalt, et see grupp on Keskerakonna juhtimisel kokku tulnud Keskerakonna ideoloogiast (kui selline olemas peaks olema) lähtuvate akuutsete Eesti päevapoliitiliste küsimuste lahendamiseks. On see teema erakonna elektoraati painav ja lahendamist vajav? Raske  uskuda. Kuid milleks siis?

Kümmekond aastat tagasi pani Venemaa välisministeerium oma kodulehele mahuka materjali, milles seostati Eesti SS formeeringute ajalugu ja liikumist üsna üheselt Eesti natsionalismi ja kollaboratsionalismiga. Väidetavat natsimeelsust seostati orgaaniliselt rahvuslusega, sealhulgas ka vapside liikumisega.

Vabadussõjalased olid tõesti populaarsed rahvusliku liikumise kandjad. Võrreldavad Lapua liikumisega Soomes, mis teatavasti sai tolleaegselt vene nõukogude ideoloogidelt väga halvakspaneva ja terava hinnangu osaliseks.

Edasi, seostada vapside rehabiliteerimistaotlust (toetusgruppi ja -liikumist parlamendi tasandil) natsionalismi tõusu ja fašismi rehabiliteerimise ilminguga Eestis (Baltikumis) on juba puhas poliittehnoloogia.

Seega - bingo, kuid kellele ja kelle abil?