Christopher Dembik

FOTO: Erakogu

Lõplik kokkulepe Kreekaga ei valmi niipea ning olukord muutub halvemaks, kuid poliitiline lahendus leitakse lõpuks, kirjutab Christopher Dembik, Saxo Banki ökonomist.

Selge on see, et lõplik kokkulepe Kreekaga ei valmi niipea. Olukord muutub jätkuvalt halvemaks, kuid lepinguliste kohustuste täitmata jätmine eesseisvatel nädalatel on väga vähetõenäoline. Mitte keegi ei ole valmis selliseks riskiks. Seda tõestas ka Euroopa Keskpank ECB, suurendades märtsi lõpus erakorralise likviidsusabi ülemmäära. Poliitiline lahendus leitakse, kuid see võtab aega.

Kreeka tegelik tähtaeg on 20. juulil, kui riik peab maksma ECB-le 3,5 miljardit eurot. Samal ajal on Kreeka võimeline täitma talle seatud finantskohustusi. Riigil on 87 miljardi euro ülemväärtuses finantsvara osalusena Kreeka riiklikes ettevõtetes ja pankades. Värskeima, 2014. aasta septembris koostatud raporti põhjal on see summa viimaste kuude jooksul märkimisväärselt vähenenud. Siiski piisab sellest lähinädalatel IMFile maksmiseks.

Lühiperspektiivis on kõige tõenäolisem ebakindel kokkulepe väikeste laenude ning Kreeka valitsuse edasilükatud sotsiaallubaduste näol, et võita niimoodi aega. Kokkulepe võib hõlmata ka võlatähtaja pikendust kuni 50 aastat, kehtestades panga likviidsuskriisi vältimiseks kapitalikontrolli.

22 miljardit eurot pankadest välja võetud

Märtsis jätkus raha väljavõtmine Kreeka pankadest ja jõudis 2,5 miljardi euro tasemele, mis on eelmise kuuga võrreldes siiski vähem. Alates aasta algusest on Kreeka pankadest võetud välja peaaegu 22,3 miljardit eurot. Kuigi tegu on märkimisväärse summaga, esindab see kõigest üht seitsmendikku jaanuaris aset leidnud kõigist pangahoiusetehingutest.

Kriisi lahendamiseks ei piisa vahekokkuleppest, kuna Kreeka laen pole endiselt kestlik. Krediidiandjad mainivad kõige tavapärasema lahendusena tagasimakse perioodi pikendamist kuni 50 aasta võrra, kuid see ei vähenda koguvõla ulatust ega jäta valitsusele piisavalt paindlikkust majanduskasvu stimuleerimisel. Sellises olukorras näib Kreeka olevat määratud läbikukkumisele ja tema ees seisab kasinuse aastakümme.

Uuesti alustamiseks vajab Kreeka puhastust omaenda stiilis. Kõigile teadaolevalt on ainus lahendus võla ümberstruktureerimine, kuid praegu on see poliitiliselt tundlik teema. Vastavad kõnelused võivad toimuda kahe-kolme aasta pärast Hispaania (2015), Prantsusmaa ja Saksmaa (2017) valimiste järel.

Võlakärbe

Täiuslikus plaanis peaks võlakärbe olema ligikaudu 50 või 60 protsenti, kuid ükski ELi liige ei ole valmis nõustuma sellise märkimisväärse kaotusega. 30-protsendiline võlakärbe on mõistlikum ning võib olla Kreeka ja krediidiandjate jaoks juba hea pakkumine.

Sellisel juhul on aga turu reaktsioon ettearvamatu. Võimalik on lühiajaline võimendav mõju, samas kui Kreeka lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tulemusel võidakse tõsta intressimäära Lõuna-Euroopa võlgades riikides, nagu näiteks Itaalias.

Paljude riskifondide jaoks on võlaolukord võimalus teenida lihtsalt kasumit. Siiski jääks negatiivne mõju vägagi piiritletuks, kuna erasektor ei ole peaaegu üldse Kreekale avatud ning ELil on paanikamüügiks mitmeid vahendeid: ECB kvantitatiivne leevendamine, OMT (Outright Monetary Transactions) programm, ESM (Euroopa Stabiilsusmehhanism) ning pangandusliit.

Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine näib üks kõige vähem kehvemaid lahendusi, et lõpetada Kreeka draama, mis on tõeline risk Euroopa majanduse taastumisel.