Priit Kärsna

FOTO: Erakogu

Protsentidest on saanud poliitikute jaoks tõsine manipuleerimisobjekt. Protsendi viga on aga selles, et protsendi eest ei saa osta kütust ega määrida seda või asemel leiva peale – mõlemal juhul on ostuks reaalseid eurosid vaja, kirjutab Vigala vallavanem ja Vabaerakonna toetajaliige Priit Kärsna.

Nädalavahetusel toimus Reformierakonna suurkogu. Taavi Rõivas rääkis seal peetud kõnes: «Lubasime valimistel jätkata tööjõumaksude langetamist ning majanduskasvu soosiva ettevõtluspoliitika ajamist ning seisame selle eest ka nüüd. Me teame hästi, et maksukoorma nihutamine inimeste töiselt tulult tarbimisele aitab kiirendada majanduskasvu ning luua senisest kõrgema palgaga töökohti.»

Vaid mõned päevad varem kinnitas Foorumi saates minister Hanno Pevkur, et temale teada olevad ettevõtjad on õnnelikud sotsiaalmaksu langetamise üle ühe protsendipunkti võrra. Tegelikult tundub, et keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes selle maksulangetuse tõttu rõõmust lakke hüppaks. Kui öelda, et see maksulangetus viib riigieelarvest umbes 90 miljonit eurot välja, siis korrutatakse, et ka tulumaksu langetamine algas kunagi ühest protsendipunktist.

Protsentidest on saanud poliitikute jaoks tõsine manipuleerimisobjekt. Protsendi viga on aga selles, et protsendi eest ei saa osta kütust ega määrida seda või asemel leiva peale – mõlemal juhul on ostuks reaalseid eurosid vaja. Protsent sõltub väga palju sellest, mida me võrdleme. Kui näiteks võrreldavad palgad erinevad kordades, on ka protsentide taha vaatamine möödapääsmatu.

Kui Reformierakond on väga uhke selle üle, et tulumaksu on langetatud aastate jooksul 26 protsendilt 20-le, siis vaatame lihtsate arvutustega, kelle jaoks sellest enim kasu on tõusnud. Arvutuste tegemisel olen arvestanud ka kogumispensioni kehtiva 2-protsendilise maksega ja töötaja 1,6-protsendilise töötuskindlustusmaksega.

 

Brutopalk

Netopalk, tulumaks 20%

Netopalk, tulumaks 26%

Kogu võit

 

 

154 eurot maksuvaba

154 eurot maksuvaba

kuus

miinimumpalgaga töötaja

   390 €

   332 €

   318 €

  13 €

keskmise palgaga töötaja

1 000 €

   802 €

   753 €

  49 €

riigikogu lihtliige

3 444 €

2 687 €

2 497 €

190 €

Tabelist näeme, et pikkade aastate jooksul toimunud kogu tulumaksu langetamise mõju miinimumpalgaga töötaja jaoks on vaid 13 eurot kuus, keskmise palga teenija jaoks ligi 49 eurot kuus, kuid riigikogu liikme jaoks on lisandunud juba ligi pool miinimumpalka.

Taavi Rõivas kinnitab, et õiglane on maksustada tarbimist. Samas nende kõigi kolme palgasaaja jaoks maksab poes kilo vorsti või tanklas liiter kütus sama palju. Kui poe kassapidaja peab ellu jäämiseks sente lugema, ei tea kõrgepalgaline liiga tihti isegi seda, kui palju leib või bensiiniliiter Eestis maksavad. Näiliselt ühetaolised tarbimismaksud koormavad selgelt kõige rohkem madalapalgalisi.

Samas seadusandja näib arvavat, et kõige nõrgem on neist kolmest riigikogu liige – just temale on antud võimalus üürida maksumaksja raha eest korterit, sõita tööle maksumaksja ostetud kütuse eest maksumaksja raha eest liisitud autos ja sellest hoolimata on toonud nii mõnigi rahvaesindaja raamatupidajale ka oma lõuna- või majoneesiarve. Või veelgi hullem, kui ligi 9000 eurot kuus teeniv riigifirma juht ostab naise autosse firma raha eest bensiini. Kas seda nimetab Reformierakond turumajanduseks? Olukorras, kus riigikogusse kandideeris ligi üheksa inimest ühele kohale?

Nüüd on küll kokku lepitud ka nn madalapalgaliste maksupakett, mis meenutab mulle mikromeetriga telliskivi mõõtmist. Madalapalgalised saavad hüvitist ühel korral aastas, mis arvutatakse välja erinevate valemite ja (välistavate) tingimuste alusel. See on raha, mida madala palga saaja vajaks iga kuu, mitte kord aastas.

Kas saab ka teisiti? Unustame ära Reformierakonna tulumaksuvähenduse ja vaatame, mis saaks, kui täna kehtiks endiselt 26-protsendiline tulumaks, aga hoopis 400-eurone tulumaksuvabastus:

 

Brutopalk

Netopalk, tulumaks 26%

Netopalk täna

Võit

 

 

400 eurot maksuvaba

 

 

miinimumpalgaga töötaja

   390 €

   376 €

   332 €

   44 €

keskmise palgaga töötaja

1 000 €

   817 €

   802 €

   15 €

riigikogu lihtliige

3 444 €

2 561 €

2 687 €

-126 €

Nagu näeme, saaks miinimumpalgaga töötaja iga kuu üle 44 euro tänasest (kui kehtib juba 20-protsendiline tulumaksumäär) rohkem raha kätte, mis teeks aastas 528 lisaeurot. Keskmise palga saaja võidaks võrreldes tänase palgaga iga kuu üle 15 euro. Riigikogu liige kaotaks võrreldes tänasega ühes kuus aga 126 eurot, mis on tema palgast vaid 3,7 protsenti. Kui arvutused näitaks, et 400 eurot maksuvaba tulu 26 protsenti tulumaksumäära juures on riigieelarvele siiski üle jõu käiv, saaks alustada veidi madalamalt tasemelt.

Kas tegemist oleks astmelise tulumaksuga? Ei, sest Eestis ei nimetata maksuvaba tulu palgaastmeks. Küll oleks minu arvates tegemist oluliselt õiglasema maksupoliitikaga. See parandaks ühiskonna jaoks väga olulise, kuid madalalt tasustatud töö tegijate toimetulekut. See vähendaks töötavate inimeste vaesust, mis on suur probleem. Kõrgepalgaline ei ole ju kõige nõrgem.