Viis aastat tagasi Pakistanist Eestisse põgenenud Maroof Muhammad kirjeldas Postimehele antud intervjuus, miks põgenes ta oma kodumaalt ja milline on tema elu praegu.

Maroof elas Kashmiris, mis on jagatud Pakistani, India ja Hiina vahel. Tudengina ühines ta liikumisega, mis taotleb Kashmirile iseseisvust ning kiirelt pärast seda sattus ta Pakistani võimudega pahuksisse.

«Terve elu veetsin Kashmiris. Viis aastat õppisin ülikoolis ja omandasin magistrikraadi sotsioloogias. Töötasin ühes terviseorganisatsioonis viis aastat kommunikatsioonispetsialistina,» rääkis Maroof, kes põgenes Kashmirist 35-aastasena 2010. aastal.

Aktivistina muutus elu Pakistanis tema jaoks lõpuks nii ohtlikuks, et ta oli sunnitud põgenema. Ta taotles erinevate riikide viisasid ning kõige kiiremini rahuldas taotluse Eesti. Kohe pärast seda astus ta lennukile, lendas Belgiasse ning sealt Eestisse.

Poolteist aastat hiljem aitas üks inimõigusorganisatsioon Maroofi abikaasal ja lapsel talle Eestisse järgneda. Nüüd elab Maroof oma naise ja kahe pojaga Tartus. Oma kodumaaks peab ta Eestit.

«Ma tahan siia jääda. Ma olen väga tänulik Eesti riigile, et mulle kaitse anti. Ma ei unusta seda kunagi. Ma tahan siia jääda ja anda oma panuse sellesse riiki, kuid sellega läheb veel aega,» ütles ta.