/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/03/19/3884425t1h5360.jpg)
Juhtkiri: jälle rektor Aaviksoo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) uus rektor Jaak Aaviksoo vajab võib-olla küll veidike lähemat tutvustamist Mustamäel asuvas campusʼes, Eestis laiemalt aga eriti mitte. Tegu on ju endise Tartu Ülikooli rektoriga, millisest rollist harilikult piisabki, et üle riigi tuntuks saada. Aaviksoo on aga kõige muu hulgas see kaitseminister, kelle tööaega iseloomustasid mitmesugused pealinnas asuvad monumendid – pronksmehe teisaldamine ja Vabadussamba rajamine. Toona sai füüsiku nimi tuntuks ka lihtrahva seas, kes akadeemilistes või kõrgemais riigielu sfäärides toimuvaid sündmusi pingsalt ei jälgi.
Poliitikas jäid mehel kõige kõrgemad tipud vallutamata. Iga teise jaoks aga säraks needki rollid karjääris justkui aumedalid: IRL esimeest temast ei tulnud, küll aga aseesimees; 2006. aastal kõneldi Aaviksoost igati tõsiselt kui võimalikust järgmisest presidendist; ministriametit on tal tulnud pidada lausa kolm korda. Kui kõik see kogemus nüüd TTÜ hüvanguks rakendub, siis pole paremat tahtagi. Ilmselt oli kaasavõetav pagas argumendiks ka tehnikaülikooli kuratooriumis, kus Aaviksoo edu lõpphääletusel oli veenev: kaheksa poolt ja kolm vastu.
On igati kohane, et selgi kevadel riigikogusse valitud Aaviksoo nüüd poliitikast taandub ning IRList välja astub. Politiseeritus oli rektorivalimistele eelnenud avalikus arutelus üks Aaviksoo põhilisi riste kanda – küll leiti, et kuratooriumis on IRLil «omad inimesed», küll tunti hirmu, et nüüd hakatakse tehnikaülikooli parteiliselt juhtima. Nüüd on Aaviksoo enda kätes need hirmud maha raputada ning tegutseda niimoodi, et kellelegi ei tuleks mõttesse, nagu tooks uus rektor endaga kaasa neid sisevaevusi, millega IRL hetkel maadleb.
Tehnikaülikooli tähtsust Eestis pole võimalik üle hinnata. Sealne inseneriharidus vajab jätkuvat tugevdamist, ent TTÜ haridusega tippjuhte ja tippspetsialiste kohtab Eesti majanduse edulugudes igal sammul. Kui TTÜ saab veelgi rahvusvahelisemaks, annab veelgi kvaliteetsemat haridust, mis vastab ettevõtete vajadustele, käib kaasas maailma tehnoloogilise arenguga, siis tuult talle tiibadesse.
Jaak Aaviksoo puhul on sageli räägitud «reljeefsest kõnepruugist» – see on juba niivõrd stambiks muutunud, et ka värske rektor ise põimib neid hinnanguid oma jutu sisse. Aga reljeefsetest professoritest ja õppejõududest pole tehnikaülikoolis kunagi puudu olnud. Võib meenutada kasvõi kadunud professor Uno Merestet, kelle eksamil ei olnud üliõpilasel vastates mingit mõtet udujuttu ajada, sest seepeale tuli vastu kohe sirgjooneline reaktsioon: «Möga!» Loodetavasti suudab Aaviksoo oma uuel rektoriajal tehnikaülikoolile uued arenguimpulsid anda nii, et tulemus merestelikke kommentaare ei vaja.