Uudis Saksamaa roteeruvate jalaväekompaniide tulekust Eestisse ja teistesse Balti riikidesse on nii suure märgilise kui sisulise tähtsusega. Kuigi kuluaarijutud Saksamaa maaväeüksuste tulekust on käinud enam kui pool aastat, pole sõnumit sellise selgusega, nagu Saksamaa parlamendi esindajad seda äsja tegid, varem avalikult välja öeldud.

Saksamaa käitumine näitab, et Balti riikide kaitsmist võetakse tõsiselt. On igati rõõm kuulda, et lisaks USA kiirele reageerimisele on ka Euroopa suurriik valmis kinnitama oma sõnu reaalse vägede liigutamise ning igapäevase kokkuharjutamisega. Võime spekuleerida, et teisedki Euroopa NATO riigid võtavad Saksamaa käitumisest šnitti.

Saksamaa roteerivad jalaväekompaniid saavad siin kokku harjutada Eesti kaitseväega, aga sama tähtsana ka siin viibivate USA roteerivate üksustega.

Lisaks sellele tasub meenutada, et Saksamaa on ilmselt üks peamistest panustajatest NATO ülikiiretesse reageerimisjõududesse (Very High Readiness Joint Task Force – VJTF), mille loomises lepiti kokku eelmise aasta septembris NATO Walesi tippkohtumisel. Saksamaa on lubanud saata oma ohvitserid Eestisse loodavasse liitlaste staabielementi. Viimane on tähtis selleks, et olla vajadusel valmis kiiresti vastu võtma suuremaid üksusi ning vahendada nende staapidele Eestis tegutsemiseks vajalikku infot alates kõige olmelisemast. Sakslaste õhuvägi on alates 2004. aastast palju kordi kandnud Balti õhuturbemissiooni vastutust ning plaanide järgi on nende Eurofighter Typhoonid järgmine kord Ämaris alates septembrist.

Teatavasti taotlevad Balti riikide kaitsevägede juhatajad praegu NATO Euroopa liitlasvägede komandörilt siin viibivate üksuste suurendamist brigaadi tasemele, kusjuures igas riigis paikneks pataljoni suurune roteeriv NATO üksus.

Loomulikult on selle põhjus Kremli käitumine. NATO riigid on paarkümmend aastat püüdnud Venemaad igati vaba maailma tegemistesse kaasata. Muu hulgas on välditud liitlaste üksuste toomist Ida-Euroopa riikidesse. Paraku käsitleb Putini Venemaa NATOt oma peamise vastasena.

Kuigi NATO jõud tervikuna on ülivõimas võrreldes mistahes potentsiaalse vastasega, on probleem just selles, et Kreml on sihipäraselt jõudude tasakaalu Läänemere piirkonnas enda kasuks kallutanud. Lisaks näeme idapiiri taga väga sagedasi suuremahulisi ja rahvusvahelise kogukonna jaoks ootamatuid õppusi, kus korraga osaleb kümneid tuhandeid sõdureid. Seegi on märk, mille järgi sõjanduse asjatundjad ütlevad: eelhoiatusaeg on lühenenud.

Kohane vastus on muuta ka NATO liitlaste reageerimist kiiremaks ning üks loomulik vahend selleks ongi roteerivate üksuste kohalolu.