Aivar Õepa: salajane avalik teenus

Aivar Õepa. Foto: Peeter Langovits

Töökollektiivid mõistsid üksmeelselt hukka imperialistide agressiooni Koreas. Tuleb minevikust tuttav ette? Täpselt selline tunne oli, lugedes Saaremaa Laevakompaniid (SLK) esindava advokaadi kirja ajalehele Meie Maa, kus nõuti avaldatud «ebaõigete andmete ja väärtushinnangute» ümberlükkamist.

Seal sisaldus näiteks selline lause: «Kogu Saaremaa ja Muhumaa teenindav laevapersonal on avaldanud soovi pöörduda Meie Maa poole ettepanekuga ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.»

Muu hulgas avaldas advokaat ka arvamust, et «väited parvlaevade Saaremaa ja Muhumaa Saksamaale viimise kohta ning vanade parvlaevade liinile toomise kohta ei vasta tõele ning on SLK au teotavad ja head nime kahjustavad».

Puhttehniliselt on SLK advokaadil õigus: SLK ei vii parvlaevu Saksamaale. Laevad viib sinna SLK omaniku Vjatšeslav Leedo ja laevade omaniku Olav Miili elukaaslase Katren Helinurme ühine äriühing. Samuti on puhttehniliselt SLK-l õigus norida Meie Maas avaldatud väite kallal, et laevad lähevad Reini jõele. Sest need lähevad hoopis Elbe jõele. See aga, et SLK au nüüd teotatud on, on küll veidi üllatav.

Kogu selle detailide kallal norimise juures ei ole SLK-l mahti avaldada korrektset infot edasiste plaanide kohta. Kogu ettevõtte-poolne suhtlus meedia ja meedia kaudu oma klientidega ongi otsekui jäänuk nõukogude ajast. Ütleme teile, mida tahame, millal tahame ja kuidas tahame. Kui üldse tahame. Äriühingu asi, ei pea kellelegi ette kandma. Meil on õigus oma plaanidest vaikida, teil on kohustus kõik plaanide tagajärjed ära kannatada.

SLK ei ole nähtavalt siiani mõistnud, et osutatakse avalikku teenust, mis tähendab ka avalikkuse tähelepanu all olemist ja avalikkuse teavitamist. Inimesi huvitab näiteks, kas jaanipäeval Saaremaale minnes peaks juba praegu arvestama kaks korda pikemate järjekordadega, mis on väiksemate parvlaevade liinile tuleku tagajärg. Või tulevad väiksemad laevad alles sügisest.

Avalikkus saab väga hästi aru, et ettevõte tahab teeninduslepingu lõppedes oma tegevust jätkata, ning et on täitsa mõistlik otsida juba praegu uus perspektiivne liin. Eesti ettevõtte kannakinnitamine Saksa turul on pealegi ju edulugu. Mis sest, et laevad hakkavad seal Saksa meedia info kohaselt sõitma Saksa kaptenitega, meeskonnad on ikka Eestist. Kogu see asja positiivne külg aga hajub koos ettevõtte kangekaelse vaikimise ja vastuvaidlemisega: ei tea te midagi, aga me ei ütle ka midagi.

Klientidega suhtlemise küljest vaadatuna on SLK asendumine Väinamerel Tallinna Sadamaga hea uudis, olgu siis muuga kuidas on. On avalik teenus ehk edaspidi vähem salajane.