/nginx/o/2015/05/15/4067961t1hacde.jpg)
Mingi itaallanna pandi Euroopa välispoliitikat juhtima ja nüüd on käes – peame lõunamaalaste probleeme lahendama ja illegaale majutama hakkama, võib lugeda välja nurinast Euroopa Liidu välja pakutud pagulaskvootide üle.
Kvoot paika ja korras?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib-olla seisab igal uudiseid lugeval eestlasel praegu silme ees arv 326 – 1,63 protsenti 20 000st Euroopa Liidu liikmesriikidesse paigutada kavatsetavast pagulasest – ja protsent 1,78, mida ei saa veel millestki muust väljagi arvutada. Viimane puudutab juba Euroopasse saabunud ja ümberpaigutatavaid pagulasi – kui paljusid, ei ole veel avaldatud. Matemaatikatunnis soovitab aga õpetaja ikka kõigepealt kogu ülesande läbi lugeda, enne kui seda lahendama hakata.
«Ränne on kõigi liikmesriikide ühine probleem ja kõik peavad selle lahendamises osalema. Aga me kõik teame, et pikaajalise lahenduse leidmiseks tuleb tegelda probleemide algpõhjustega, alates sõdade põhjustatud vaesusest ja ebakindlusest ning lõpetades Liibüa ja Süüria kriisiga,» sõnas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja itaallanna Federica Mogherini (41) kolmapäeval kõige selle palju kära tekitanud plaani esitlusel.
Pagulaste ümberpaigutamine, laialijaotamine ja tuleviku migratsioonikriisidega toimetulekuks vajaliku kava koostamine on vaid osa plaanist. Eks ikka muidugi tugevdatakse merepäästet ja piirivalvet, toetatakse põgenike vooluga kimpus olevate riikide ülekoormatud ametnikkonda, kogutakse luureandmeid ning paigutatakse laevu sellistesse paikadesse, kus need heidutaks smugeldajaid.
Ent nüüd tahaks Euroopa Liit hakata liikmesriikide osalusel Liibüa territoriaalvete lähistel ka smugeldajate aluseid ründama ja neid üle võtma. Plaanides kasutatakse ka sõna «hävitama». Palju kaugemale algpõhjuste juurde minekust veel kuigi konkreetselt ei räägita.
Ühendus kavatseb alustada Vahemerel ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni, et lõhkuda inimkaubitsejate võrgustikke ning võidelda inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu, toetudes sealjuures rahvusvahelisele õigusele.
Mogherini on selleks küsinud luba ka ÜRO Julgeolekunõukogust – operatsioon tähendaks sõjalist tegutsemist Liibüa territoriaalvete lähistel. Luba veel antud ei ole, ent paistab, et kõrge esindaja on selle saamises kas väga kindel või ei hakatagi seda ootama.
EUobserveri andmetel on juba esmaspäevasel välis- ja kaitseministrite kohtumisel laual kava, mis näeb ette, et luureandmeid võib hakata koguma ja smugeldajate aluseid üle võtma ka ÜRO luba ootamata. Kui alusel pole ühegi riigi lippu, on oma riigilt vastava loa saanud Euroopa Liidu patrullidel täielik õigus seda teha. Kui nad aga kellegi lipu all sõidavad, võivad ühenduse liikmesriikide missioonid siiski laeva pardale minna ja selle läbi otsida.
Esialgse kava järgi kestaks see operatsioon aasta. Samas kinnitatakse, et tegevuse saab lõpetada vaid siis, kui ebastabiilse Liibüa võimud näitavad, et suudavad ise oma rannikuala piisavalt kontrollida, nii et smugeldajad seal enam tegutseda ei saa – seega, kindlat lõppu ilmselt praegu määrata pole võimalik.
Smugeldajate võrgustikud ulatuvad veel küll palju kaugemale, läbi mitme riigi sügavale Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Mogherini on küll kinnitanud, et mingit plaani Liibüasse siseneda ei ole, ent Guardiani teatel on esmaspäevase kohtumise eeldokumendis kirjas, et see võib vajalikuks osutuda.