:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6590647t1h40da.png)
/nginx/o/2015/05/15/4066933t1hff9a.jpg)
Ingliskeelsetest ärinimedest vaata et rohkemgi käivad närvidele nimevärdjad, mis on enam-vähem eestikeelsed, aga kus eestipärase omastava täiendi asemel on kasutatud inglispärast nimetavat, kirjutab Priit Põhjala Õpetajate Lehes.
Priit Põhjala: äpardunud ärinimedest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeelepäeva eel juhtis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, sedapuhku Klassikaraadios, taas tähelepanu sellele, kui palju on meie avalikus ruumis inglise keelt. Tema sõnul häirivat see isegi välisturiste, kes ei saavat päris hästi aru, mis siin Eestimaal õige lahti on.
Märkimisväärse osa avaliku ruumi inglise keelest moodustavad ingliskeelsed ärinimed. Eesti turule toodud suured välismaised kaubamärgid, nagu National Geographic, Subway, The Body Shop – hea küll, arusaadav. Oleks rumalus hakata meie väikese turu jaoks eestindama nime, mis on ilmakuulus. Aga kõikvõimalikud Eesti päritolu keskmised ja väikeettevõtted, mille tähtsus ei küündi kodumaast kaugemale – mistarvis nendele ingliskeelsed nimed, nagu BeeMedia, Coffee IN, Extra Style ja tuhat korda nii edasi?
Kui Eesti ettevõtja käest küsida, miks ta oma firmale nõmeda ingliskeelse nime pani, on vastus tegelikult ette teada. Rumalale küsimusele järgnevad ülbe muie ja õpetlik jutt, et mängus on siiski rahvusvahelised majandushuvid: eestikeelse nimega välisturgudel läbi ei löö. Ja sedasi vastavad sulle teiste hulgas nii Pilpaküla ärimees, kellel on väike saeveski, kui ka Kallaste kalur, kes müütab oma kuuri all kuivatatud särge. Tjah, küllap on siis nendegi äriplaani kirjutatud USA turu vallutamine ja üleilmse kontserni loomine. Harimatuse ja uuskadaklusega ei ole nende ettevõtmiste ingliskeelsetel nimedel aga vähimatki pistmist, oh ei.
Teine paljukuuldud õigustus on, et ingliskeelne nimi tõmbab välisturiste. Minu teada ei ole mingit faktilist kinnitust sellele, et turist eelistab üht paika teisele inglise nime pärast. Pigem vastupidi: turistid, vähemalt need normaalsemad, peavad inglise keelt tüütuks – see selgub ka Tomuski jutust. Broken English’it näeb niigi igal pool maailmas, turistid aga otsivad ehedust ja eksootikat.
Ingliskeelsetest ärinimedest vaata et rohkemgi käivad närvidele nimevärdjad, mis on enam-vähem eestikeelsed, aga kus eestipärase omastava täiendi asemel on kasutatud inglispärast nimetavat. Tuntud näide, mis on keeleinimestelt juba kenakesti võtta saanud: Tiit Reisid. Miks Tiit? Miks mitte Tiidu? Veel üks näide samalt alalt: Albion Reisid. Miks? Flex Sülearvutikeskus, If Kindlustus, Tudeng TV. Miks, ma küsin! Solaris Kino ja Postimees Kino, Haus Galerii ja Vaal Galerii. Valus on. Aavik Tõlkebüroo. Ai-ai-ai!
Solaris Kino ja Vaal Galerii, kuigi omal moel haridus- ja kultuuriasutused, pole nime poolest teps mitte kultuursemad kui Vennad Ehitus ja Veeseadmed Müük (jah, ka selliste nimedega ettevõtted on Eestis olemas).
Muide, Aavik Tõlkebüroo kohta küsis keeleteadlane Peep Nemvalts kunagi, kas seal ikka osatakse korralikku eesti keelde tõlkida, kui isegi oma ärinimes on eesti keele loomulik täiendimall ära põlatud. Vist ei osatud, sest seda tõlkebürood enam ei eksisteeri. Ja parem ongi. Seevastu Wiedemanni Tõlkebüroo pakub juba «15 aastat ilusaid tõlkeid». Mulle meeldib mõelda, et selle püsivuse taga seisab osaliselt ka nimi: selges ja puhtas eesti keeles Wiedemanni Tõlkebüroo, mitte mingi väärakas moodustis, Wiedemann Tõlkebüroo.
Tõlkebüroodega jätkates: hiljuti sattusin ettevõttele Mill Tõlkebüroo, mille kodulehel lubatakse: «Sinu tõlkepartner. Milline õnn!» No ei tea midagi; see, et keelealal tegutsevale ettevõttele ei ole osatud normaalses eesti keeles nime panna, lõhnab pigem õnnetuse kui õnne järele.
Aga sihukesi tõlkebüroosid on veel, lausa angroo: Aabwell Tõlkebüroo, Ad Altum Tõlkebüroo, Atos Tõlkebüroo, Avatar Tõlkebüroo, Filoloog Tõlkebüroo, Jorgen Tõlkebüroo, OÜ Dussan Tõlkebüroo, Premium Tõlkebüroo, Sunny Galandrex Tõlkebüroo … Vähemasti nimede järgi tundub, et tõlkimine on põld, mida mõne oskaja kõrval künnab ka ohter hulk vusserdajaid.
Tehkem siis nimetatud tõlkebüroode asjameestele selgeks: inglastel võib küll olla London University ja Macmillan Publishers, aga meil, eestlastel, on sellest hoolimata Tallinna Ülikool ja Tänapäeva kirjastus, mitte Tallinn Ülikool ja Tänapäev Kirjastus. Ja London Universitygi tõlgime Londoni Ülikooliks, mitte London Ülikooliks. Ja Õpetajate Lehest, hoidku küll, ei saa kunagi Õpetajad Lehte.
