/nginx/o/2015/05/14/4063415t1h96d8.jpg)
Reedel ilmuvas Õpetajate Lehes:
Reedel Õpetajate Lehes: lugemisoskusest, äpardunud ärinimedest, laste tervisemuredest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed ja lubaduste hiirekõrvul ilu
«Laps on Eesti suurim väärtus. Peame tegema kõike, mis võib aidata kasvatada tervet, sotsiaalset ja toimetulevat ühiskonnaliiget. Kui me last toetades oma harjumisi ja arusaamu muudame ning sel viisil paremateks inimesteks saame, siis on see lisaväärtus. Loodame siis kevadpungadelt mitte ainult sõnailuõisi, vaid ka küpseid vilju. Reaalseid tegusid lapse heaks,» kirjutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.
«Meestel on mõtted, naised lihtsalt räägivad»
«Lapsed on maja nõiad,» ütleb eesti vanasõna. See tähendas omal ajal, et lapsed räägivad külarahvale kõik pere saladused välja. Tegelikult pole salajutte vajagi. Õpetajal tarvitseb vaid last veidi jälgida ja kuulata, ning tal kujuneb lapse kodust ja vanematest üsna ülevaatlik pilt, kirjutab Meeli Parijõgi.
Äpardunud sõjasõit
Kaarel Tarand: «Minu võimalus elada õnnelikult vanaks ei suurene vähimalgi määral, kui soetan endale koju relvakapi ning panen selle püsse ja laskemoona täis. Pigem vastupidi.»
Äpardunud ärinimedest
«Oleks rumalus hakata meie väikese turu jaoks eestindama nime, mis on ilmakuulus. Aga kõikvõimalikud Eesti päritolu keskmised ja väikeettevõtted, mille tähtsus ei küündi kodumaast kaugemale – mistarvis nendele ingliskeelsed nimed, nagu BeeMedia, Coffee IN, Extra Style ja tuhat korda nii edasi?» kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.
Lugemisoskuse arendamine aineõppes
Suhtluspädevust määratletakse mitmes dokumendis ‒ sealhulgas põhikooli õppekavas ‒ kui teadmisi ja oskusi keelevahendite kasutamisest kuulamisel, lugemisel, rääkimisel ja kirjutamisel sõltuvalt keskkonnast ja suhtluseesmärkidest. Seega, suhtluspädevuse alla kuuluvad nii suuline kui ka kirjalik eneseväljendus ning keeleline mõistmine.
Integratsioon, kas vangistus või võimalus?
Lõimumine pole pelgalt keeleoskus, iga suhestumine annab sellele võtme, suuna, tee, kiiruse, tulemuse. Kunagi pole hilja alustada, jätkata, lõpuni viia, et siis midagi uut alustada, aga juba teise pilgu ja energiaga.
Suur mure poiste ja meeste pärast
«Kutseõppeasutuste juhid ja õpetajad ei kujuta kuigi hästi ette, kuidas oma koolis ja ka ühiskonnas laiemalt soolist võrdõiguslikkust edendada,» kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.
Kas erakooli peab toetama või mitte?
Erakoolide tegevustoetusest ilmajätmise idee kutsus esile elava diskussiooni ka Eesti haridusfoorumi diskussioonilistis. Küsimus osutus sedavõrd keerukaks, et ühese hinnanguni ei jõutudki, küll aga saadi teatav ülevaade idee pooldajate ja vastaste argumentidest.
Tallinna ülikoolis loodusteadlikele noortele uus eriala
Tallinna ülikool teeb loodusteaduste õpetamises suure hüppe ja avab uue, integreeritud loodusteaduste õppekava, mis annab õppijaile senisest laiema ettevalmistuse.
Oli tõesti suur õpilaste teaduspidu
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi teine voor sai võistluse neljateistkümnendal aastal uue näo – varasema 20 asemel valiti välja 80 tublimat, kes tutvustasid oma töid stendiettekannetega suurel teadusfestivalil. Õpetajate Leht uuris juhendajate arvamust uuest formaadist.
Meie õpetajad on kosmosestki paremad!
Nii väidab kohe lasteaeda lõpetav tüdruk. Kosmosestki paremad õpetajad Inna Ramul ja Viivika Roostar töötavad Rakvere Triinu lasteaias Krõlli rühmas. Laste lõppevale aiaajale vaatavad tagasi ja räägivad nende õpetajatest Krõllide lapsevanemad. Krõllid ise viskavad nalja.
Dominici lapsepõlv Inglismaa lasteaias
Üle kaheksa aasta abikaasaga Inglismaal elanud nelja-aastase Dominici ema Mirjam Veldre kirjutab Inglismaa lasteaiast. Erinevalt Prantsusmaa ja Hispaania lastest jääb Inglise lastel lapsepõlv alles, leiab Dominici ema.
385 aastat kooliharidust Mõnistes
Võrumaa lõunaservas Kuutsi külas paiknev Mõniste kool tähistab 16. mail kontsertaktusega oma 285. aastapäeva.
Õpilastel vaid õigused, õpetajatel vaid kohustused
«Üheski tsunftis poleks vanasti kõne alla tulnud, et sell saadab meistri kukele. Praegu on see mõeldav, sest sellidel on õigused, meistril aga vaid kohustused,» ütleb tänavune Wiedemanni preemia laureaat, hiljuti keeletamme istutanud Leelo Tungal, kes räägib pikas intervjuus oma elust, tööst ja lapsepõlvest, keelest, kultuurist ja raamatutest, tundes muu hulgas muret, et lastel pole ÜRO õiguste deklaratsiooni järgi ainsatki kohustust. «Nii mõnigi kahemees osutus omal ajal heaks lõkkemeistriks ja sai lõppude lõpuks õpetajaltki kiita,» leiab ta, et on kahju, kui üksteist ei õpita tundma mujal kui ainult koolitunnis.
Lapse tervis sõltub väga palju perest
«Lapse tervise eest vastutab täiel määral lapsevanem. Paraku võib sageli näha suhtumist, et kool kasvatagu last ja arst tehku ta terveks,» räägib Pirita perearst Kaja Arbeiter. Intervjuus on juttu laste ja noorte tervisemuredest ning perearstitööst laiemalt.
Aasta, mis muutis mu elu
Tänavu tähistas 50 aasta lavajuubelit tippsaksofonist Lembit Saarsalu, kes meenutab enda jaoks tähtsat aastat 1965, kui sai alguse tema saksofonisti ja džässmuusiku tee.
Staliniga ja Stalinita
Aastal 1945 anti edukatele Eesti koolilastele kiituskiri, mida ilustasid Stalini-Lenini portreed. Kui paar-kolm aastat hiljem saadi uus kiituskiri, olid sellelt suured juhid ja õpetajad juba ära koristatud. Kiituskiri Staliniga ja Stalinita ... Kuidas see võimalik oli? Kuhu kadus Eestis väljaantud kiituskirjadelt Stalini pilt?