/nginx/o/2015/05/14/4062659t1h6636.jpg)
Sel reedel Sirbis:
Reedel Sirbis: territoriaalsetest konfliktidest, barbaarsusest Tallinnas, geriljaharidusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TUUL SEPP : Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust
Territooriumi omamine ja selle kaitsmine teiste eest on inimesele erilise tähendusega. Ajaloos leidub rohkelt näiteid veristest võitlusest isegi selliste territooriumide pärast, millel suurt objektiivset väärtust ei ole. 1982. aastal läks Suurbritannia sõtta Argentinaga Falklandi saarte pärast – need väiksed tühjad, maismaast sadade kilomeetrite kaugusel asuvad tundrakliimaga saared sobivad peamiselt lambakasvatuseks. Aafrika sarve Badme piirkonnal ei ole erilist strateegilist väärtust ja seal ei leidu ka märkimisväärselt looduslikke ressursse. Ometi on see ala Eritrea ja Etioopia vahelise sõjalise konflikti peatähelepanu all.
HILLE HANSO. Kes kardab Ayshet, Alid ja Mehmedit?
Me peame rääkima Alidest ja Ayshedest, keda on Vahemerelt ja maad mööda Euroopasse tulemas kõigi aegade rekordarv. Aastaid Türgis elanuna üldistan isikliku kokkupuute alusel, et inimesi liikuma panev jõud on valik – jää ja sure või mine ja ela. Enamiku põgenike suurim unistus oleks elada endistviisi sünnimaal, säilitada tuttav keskkond ja sotsiaalne struktuur.
ANDRA AALOE, AET ADER: Vastuvõtt
Vahemere kriisi valguses on ka Eestis hakatud aktiivselt rääkima migrantide tungist Euroopasse. Maailma lõikes on aga mure märksa tõsisem: üle 50 miljoni inimese on olnud sunnitud kriiside tõttu oma kodust lahkuma. Tihti jääb meediakajastuses tajumata globaalse kriisi inimlik pool: üksikinimese saatus. Selle aasta hilistalvel anti meile võimalus veeta üks kuu teispool Läänemerd Lõuna-Rootsi väikeasulas, kus puutusime kokku asüülitaotlejatega ning naaberriigi ponnistustega kriisi leevendamisel.
LEONHARD LAPIN. Barbaarsus Tallinna kesklinnas
Rahandusministeeriumi hoone lammutamine
Me oleme harjunud, et kultuuriväärtusi hävitatakse kusagil kaugel ja selle taga on äärmuslikud liikumised, näiteks Taliban või Islamiriik. Ometigi toimub sama Tallinna kesklinnas ning sellele on heakskiidu andnud riigivalitsus ja linnavalitsus demokraatlik võim!
JANEK KRAAVI. Post-sõnastik XXVI. heterotoopia
Antiikajast peale on euroopalikus ruumikujutluses kindel koht utoopia ideel. Täiuslikku tulevikku kujutavad väljamõeldud paigad muunduvad XX sajandi jooksul pessimistlikke arengustsenaariume käsitlevateks düstoopiateks või uue sajandi alguses virtuaalsesse maailma ankurdatud etoopiateks. Kuid lisaks nimetatutele leiab alternatiivse ja mõnevõrra fantastilisegi ruumikirjelduse Michel Foucault’ 1967. aasta märtsis peetud loengust «Erinevuse kohad». Foucault’ tööde kaanonist üldjuhul välja jäävas lühipalas, mis teksti kujul ilmubki alles 1984. aastal, on püütud lühidalt ja kokkuvõtlikult piiritleda uusaja vältel kujunevat teistmoodi suhet inimest ümbritsevasse ruumi – heterotoopiat.
PIRET KARRO: Üleskutse geriljaharidusele
Minu lemmik teadmiste jagamise žanrina on köögirevolutsionääride kogunemine. Kui riigikord ei lubanud avalikult asjadest rääkida, kogunesid põrandaalused intellektuaalid usaldusväärsete sõprade korterisse, et värskemaid ideid jagada ja oma mõtteid edasi arendada. Äsja suletud Tartu sõpruskonna ja Ülo Soosteri näitus Kumus ja Sergo Vares NO99 lavastuses «The Rise and Fall of Estonia» ehk «Eesti tõus ja langus» kõnelevad sellest, eksistentsialiste tutvustavad ajalooõpikudki, õigemini köögirevolutsionääride lähisugulastest kohvikufilosoofidest nagu Simone de Beauvoir ja Jean-Paul Sartre Pariisis ning Friedebert Tuglas Tartus.
MADIS TUUDERI intervjuu komi NIKOLAI KUZNETSOVIGA
Kuznetsov: «Vähim, mida inimesed ise teha saavad, on rääkida oma lastega emakeeles. Seda keegi ju ei keela.»
Teater suudab kõike. Eero Epner intervjueerib Mart Kangrot.
Muutuse brändimine
Festivalid: «Jazzkaar» ja «Moisekatsi elohelü»
Kiri Eduard Vildele
Arvustamisel:
Vanemuise «Carmen»
ERSO «Meistriklass» volbriõhtul
Köleri auhindade nominentide näitus EKKMis
Michel Foucault «Valvata ja karistada»
Kärt Hellerma «Seniitvalgus»
Andrei Ivanovi «Kuutõbise pihtimus»
Theodor Kallifitadese «Uus maa minu akna taga»
Emmanuel Bove’i «Minu sõbrad»
Mängufilm «Tasujad. Ultroni ajastu»
Viljandi Ugala «Kaheksajalg»