Juhtkiri: sõja hind kaante vahel

«Putin on väga kaval inimene. Räägib kogu maailmale, et vägesid siin ei ole. Aga ise kiirustab meid: davai-davai,» kõneles Vene tankist, Burjaatiast pärit Dorži Batomunkujev, kes sai Ukrainas Debaltseve all haavata.

See on üks väljavõte, mis pärineb eile Moskvas avalikustatud sõltumatust raportist «Putin. Sõda», mille koostamise mõte pärineb tänavu veebruaris mõrvatud opositsioonipoliitikult Boriss Nemtsovilt. Tema oli ka üks neid, kes kogus raporti jaoks materjali, uuris avalikke allikaid ja kohtus inimestega, kel võis olla vajalikku infot.

Nemtsov hukkus enne, kui oleks saanud hakata raportit kokku kirjutama, sestap tegid selle ära tema kolleegid. Näiteks toimetajad Ilja Jašin ning Olga Šorina; tööst võtsid osa majandusteadlane Sergei Aleksašenko, ajakirjanikud Aider Muždabajev, Oleg Kašin jt.

Mida me dokumendist teada saame? Eelkõige seisneb töö väärtus selles, et ta üritab arvuliselt vastata küsimusele, mis on olnud Ukrainas ja Ukrainaga toimunu hind Venemaale. Majandusteadlase Aleksašenko arvestuste järgi moodustasid Venemaa otsesed kulud sõjale Ukraina idaosas kümne kuuga umbes 53 miljardit rubla. Ukrainast pärit põgenike ülalpidamisele kulub aga Venemaa piirkondlikest eelarvetest ca 12 miljardit rubla kuus.

Inimkaotusi rahas väljendada ei saa, kuid need on märkimisväärsed. Raporti andmeil langes mullu augustis Ukraina idaosas vähemalt 150 Vene sõdurit. Tänavu jaanuaris ja veebruaris aga sai Vene sõdureid Debaltseve ümbruskonnas lahingutes surma vähemalt 70. «Erinevalt läinud aastast lahkusid Vene sõdurid seekord juhtkonna nõudel ametlikult teenistusest enne Donbassi lähetamist.  Niiviisi kavatseti varjata meie armee osalemist võitlustes, esitades sõjaväelasi vabatahtlike pähe.»

Seda kõike olukorras, kus Venemaa ametlik seisukoht on jätkuvalt, et nende sõdureid Ukrainas ei ole ega ole nad ka sõjategevuses osalenud. Raport lükkab sellised väited konkreetsete näidete abil veenvalt ümber. Dokument hõlmab sealjuures mitut intervjuud Vene sõjaväelastega, kes kõnelevad oma läbielatust. Omaette osa käsitleb Malaisia reisilennuki allatulistamist.

Mis sellest kõigest aga edasi saab? Nemtsovi mõte oli üllitada raport suures tiraažis ning jagada seda tänavatel, et sedaviisi astuda vastu ametlikule propagandale. Milline mõju dokumendi avaldamisel on, on keeruline ennustada. Kuid tuleb tunnustada autorite visadust ja järjekindlust oludes, kus raporti algataja argpükslikult mõrvati.  See on ilming Venemaa kodanikuühiskonna elujõust isegi praegustes keerukates tingimustes. Samuti on dokumendi avaldamine Boriss Nemtsovi elutöö jätkamine, millega tuleb arvestada isegi neil, kes poliitiku mõrvapaigale mälestuseks toodud lillede ja muu kallal vandaalitsevad.