Maailmas, kus otsaga oleme, räägib auto omanikust vähemasti samapalju kui koer ja kingad, kodu ja kassalindile laotatav toidukorv, kirjutab ajakirjanik Vahur Kersna.
Tellijale
Vahur Kersna: sinu auto räägib
12. mai 2015, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu sõbral seisab hoovis neli autot. Üsna värske mahtuniversaal, millega kärutatakse lapsi kooli ja trenni. Kuuekoikulise ratastel koduga tuuritatakse mööda suviseid kardisõiduetappe. Äärelinnast tööle kulgeb sõber antiikse mersuga. Ning kuskil konutab aegade algusest üks volkar, mida ta lahkesti mulle laenab, kui juhtumisi Tartus olles autot vajan. Oma võidusõitja- ego vaigistas sõber uhke Mercedes AMGga. Sõitis maanteemurdjaga viie aasta jooksul paar tuhat kilomeetrit ning hiljuti õnnestus tal elukast kolm korda ostuhinnast odavamalt lahti saada.
Meie kultuuriruumis peetakse viisakaks, et mehel/naisel on avalikus käibes vaid üks naine/mees, kes peaks rahuldama kõiki tema vajadusi. Ehk siit ka alateadlik põhjus, miks mullugi kõikidest ostetud uutest autodest moodustasid maasturid 37 protsenti. Kallis küll pidada, aga sünnib sõita nii pulma kui matustele. Eesti ühe suurima autohaaremi (rohkem kui 100 masinat) omanik Neinar Seli kinnitab, et tegelikult vajab ta kahte: maasturit maal ning limusiini linnas.
Maailmas, kus otsaga oleme, räägib auto omanikust vähemasti sama palju kui koer ja kingad, kodu ja kassalindile laotatav toidukorv. Erinevalt paljust muust on auto aga kõigile nähtav ja arvustatav. Auto on sinu avalik ID, millest kiirguvad väärtused ja saavutused, arusaam iseendast ning mõtteviis.
Ekspertide sõnul hakkavad mehed majanduse jahenedes esimesena kokku hoidma aluspesult. Ning auto olevat see viimane asi. Aga ka naised on juba sünnipäraselt kodeeritud hindama jõudu, töökindlust ja kaunite vormide väärtust. Nagu kunagi ratsu, nii kätkeb tänapäeval auto või tsikkel sõnumit ja statementʼi.
Kui riigikogu liige tossutab ringi 20 aastat vana rondiga, siis pole küsimus selles, et ta ei saa endale lubada loodus- ja küttesäästlikku, liikluses teistele ja endale ohutumat masinat. Terav silm näeb ja kuri keel küsib, kas rahvaesindaja mitte just närune sissetulek kulub tinunni või pulbri peale. Maksab ta äia võlgasid või pelgab eristuda valijate massist?