Riigikogu kiitis möödunud nädalal heaks valimisõiguse andmise 16- ja 17-aastastele.

FOTO: Tairo Lutter

Eelmine nädal oli ajalooline: riigikogu muutis 1992. aastast kehtivat põhiseadust viiendat korda ning lubas 16- ja 17-aastased noored valima kohalikke volikogusid. Tegu oli tõenäoliselt selle põhiseaduse esimese muutmisega, mis tehti eelkõige vabaühenduste ettepanekul, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Reet Sillavee Postimehe arvamusportaalis.

Pikk töö viis sihile. Juba 2007. aastast on paljud noorteorganisatsioonid pingutanud selle muutuse nimel. Ja mitte ainult noorteorganisatsioonid! Valimisea langetamise protsessi oli kaasatud väga palju erinevaid osapooli. Ka poliitikud. Mina kui noor eestlane tundsin südames uhkust, kui ma nägin, kuidas veel otsustamise päevalgi kolleegide seas teavitustööd teinud Kalvi Kõva mööda riigikogu saali ringi ruttas.

Otsustavaks saanud Vabaerakonna poolt- ja vastuhääled anti Krista Aru kõnes viidatud riigimehelikust põhimõttest lähtuvalt: pole oluline, kes on valitsuses ja kes opositsioonis, oluline on eelnõu sisu ning iga rahvaesindaja südametunnistus. Selle otsusega kinnitas Eesti enda tuhmuma kippuvat noorte- ja uuendusmeelset kuvandit.

Eufooria noorte ühise töövõidu üle tuletab veelgi enam meelde, et seoses meie tähtsuse kasvuga Eesti ühiskonnas on ees seismas uued väljakutsed. Jätkuv skeptilisus valimisea langetamise ümber toitub mõttest, et noored on kergelt mõjutatavad ja manipuleeritavad. Mina usaldan Tallinna Ülikooli riigiteadlasi eesotsas Anu Tootsiga, kelle mitme-aastase töö tulemusena eelmisel kevadel valminud uuringus «Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine» leiti, et Eesti 16-aastased noored on valmis osalema kohalikel valimistel. Samuti järeldati, et otsusel puudub negatiivne mõju, kuid positiivse mõju olemasolu sõltub sellest, kas rakendatakse lisategevusi.

Skeptikud

Skeptikud näevad seisu loomulikult mustemalt. Vältimaks negatiivset efekti, ei piisa vaid numbri muutusest, vaja on rohkemat. Eelkõige reforme koolides. 2007. aastal kõikidel valimistel valimisiga langetanud Austria otsustas samamoodi kaasnevate kodanikuhariduslike reformide kasuks. Eesti Noorteühenduste Liit pakkus välja valimisea langetamisega kaasnevate tegevuste kava välja mullu juuni algul. Vaja on teha laiemaid muutusi, sest eesmärk on noorte suurem kaasatus ühiskonda ja neile koolis õpitu kõrvale praktilise kogemuse andmine. Põgusad mõttevahetused haridusministeeriumiga annavad kindluse, et nad on valmis meie kava arutluse alla võtma ning viima ellu täiendusi tänases koolisüsteemis. Muutused saavad seda objektiivsemad, mida rohkem noortega kokku puutuvaid organisatsioone oma nägemuse avaldab.

ENLi kava puudutab viit valdkonda. Lisaks kodanikuharidusele koolis on olulised ka üldine valimisvalmidus ühiskonnas, noorte teemad poliitikas, poliitika kooliseinte vahel, tähelepanu venekeelsetele koolidele. Ühiskondlik valimisvalmidus on meie kõigi ühine teema, mitte ainult mingi konkreetse organisatsiooni või ministeeriumi oma. Näiteks vajavad kõik Eesti valijad veebilehte, mis koondaks infot targa valiku tegemiseks. Ka ühiskondlik hoiak peab muutuma.

Poliitika ei ole pidalitõbi, mida äärmise ettevaatlikkusega vältida. Poliitika on meie igapäevaelu, alates sellest, mida me poest ostame, kuidas ühistransport toimib, kuni selleni, milline on linna atmosfäär või koolilõuna kvaliteet. See tähendab muuhulgas ka meedia muutumist veelgi professionaalsemaks, et mitte kultiveerida poliitika-vaenulikkust.

Valimisvalmidus

Valimisvalmidus tähendab ka seda, et poliitikud hakkavad rohkem arutlema noorte teemade üle ning seletama noortele arusaadavas keeles, kuidas oma elujärge parandada. Nii juhtus ka Austrias kaheksa aastat tagasi pärast valimisea langetamist. Loomulikult vajab noorte eagrupp eraldi tähelepanu. Enne 2017. aasta kohalikke valimisi tuleb läbi viia teavituskampaania ning jätkuvalt arendada osaluskogusid ja teisi vorme.

Nagu öeldud, suurem osa valimisea langetamisega seotud muutustest peab toimuma koolis. Tuleb täiendada ühiskonnaõpetajate ja koolijuhtide koolitust. Äärmiselt oluline on välja töötada reeglid, mis ei lase koolides teha poliitpropagandat, kuid lubavad anda noortele neutraalset ja õpetlikku teavet poliitiliste vaadete kohta. Kõike seda tuleb teha eesti- ja venekeelseid koole võrdselt kaasates.

Tootsi mõjude analüüs tuvastas, et kodanikuhariduses kapseldutakse liiga tugevalt õpikuteadmistesse ning reaalelulisi sündmusi ja probleeme kaasatakse õppeprotsessi vähesel määral. Seetõttu tuleb ühiskonnaõpetuses rohkem rääkida osalusest, demokraatlikust poliitilisest kultuurist kooliseinte vahel ning erinevatest valijakasvatuslikest teemadest. Üks punkt meie reformikavast on juba jõudnud ka koalitsitoonilepingusse: põhikooli õppekavasse viiakse sisse suhtlemisõpetus, mis aitab tõsta ühiskondlikku teadlikkust ja ennetada perevägivalda, suhtlemis- ja suhteprobleeme.

Eneseteadlikud noored

Päeva lõpus taandub noorte valimisvalmidus arusaamale iseendast. Suur osa noori on eneseteadlikud ning julgevad argumenteerida erinevate valikute poolt või vastu. Seega tuleb noortele teadvustada seda, et tegelikult nad oskavad valikuid langetada ja enda eest ühiskonnas seista. Mitte ainult ühiskonnaõpetuse tunnis, vaid noort ümbritsevast keskkonnas laiemalt,  rääkides sellest, et nad on teiste ühiskondlike gruppidega võrdväärsed.

Eestile on kasulik, kui me võimalikult vara näitame noortele, et nad on suure potentsiaaliga ja enda eest vastutavad isiksused. Nii võtavad noored õigel hetkel vastutuse isamaa ees ning viivad seda edasi ettevõtlike, kodumaad hoidvate, kriitiliselt mõtlevate ja laia silmaringiga aktiivsete kodanikena.

Valimisea langetamise eelnõu algatamisest 1. juulil 2014 heaks kiitmiseni kulus 309 päeva. Heakskiitmise päevast, 6. maist 2015, järgmiste kohalike valimisteni 15. oktoobril 2017 läheb aega 893 päeva. Seega on meil ligi kolm korda rohkem aega ellu viia valimisea langetamisega kaasnevaid reforme! Ootan innukalt poliitikute ja ametnike otsuseid rakendamaks neid muutusi! Sama aktiivselt jätkavad enda tegevust ka noored: riigiisade poolt antud usaldusele tuleb vastata tegudega. Jõudu tööle meile kõigile!