Vastukaja: tahan tööandjale võimalust panustada töötaja hambaravisse

Rannar Vassiljev oma kabinetis sotsiaalministeeriumis Foto: Sander Ilvest

Eile avaldas Postimees mõni aeg tagasi tehtud intervjuu, kus olin vastanud küsimustele koalitsiooni moodustamisest kuni töö- ja tervisepoliitikani. Intervjuu pealkirja järgi tahtvat ma, et tööandjad panustaksid töötajate hammaste parandamisse. Kuigi pealkiri ei peegeldanud minu tegelikku mõtet ega selle väljendust sõnades, mille järgnevalt ka tsitaadina ära toon, vihjas siiski kahele olulisele teemale: hambaravile ning tööandja maksustamisele, panustades töötaja tervisesse.

Esmalt lubatud tsitaat intervjuust, mille sisu oli kaaluda võimalust mitte lugeda erisoodustuseks tööandja panust töötaja hambaravisse. «On arutatud ka tööandja panust hambaravisse, kuidas see oleks maksustatud. See läheb kokku ka terviseedenduse, haiguste vältimisega, mida koalitsioonilepingus erisoodustuseks ei loeta. Kindlasti tasub arutada, kuidas saaks tööandja töötajat hammaste ravimisel toetada. Tõenäoliselt on mõistlik teha ka teatud piirangud, kui tegu on maksusoodustusega.»

Tööandja panus töötaja terviseedendamisse ja haiguspäevade vältimisse on praegu maksustatud kui palgalisa, mistõttu lisandub sellele nii tulu- kui ka sotsiaalmaks, mida rahvakeeli kutsutakse ka erisoodustusmaksuks. Praegune koalitsioon on ühiselt kokku leppinud, et edaspidi seda enam nii ei käsitleta. Loomulikult eeldab see põhjalikku analüüsi, mida täpselt haiguspäevade vältimiseks ning terviseedendamiseks lugeda, ning sellest tulenevalt ka vastavat seaduseelnõu. Sellest oli inspireeritud ka minu mõte, et üks viis hambaravi toetada on maksusoodustus tööandjatele, juhul kui viimane hüvitab töötaja ravi. See oleks võimalus tervishoidu ning täpsemalt hambaravisse rohkem vahendeid kaasata.

Praegu kaetakse tervisekindlustuse arvelt hambaravi alla 19-aastastele, hüvitatakse pensioniealistele proteesid ning toetatakse rasedate ja alla aastase lapsega emade ravi. Samuti osutatakse vältimatut abi. Enamik 23 miljonist, mis haigekassast hambaravile läheb, katab noortega seotud kulud. Vaatamata sellele võiks arstikülastus ka noorte hulgas tihedam olla ning seetõttu kuludki suuremad. Lähitulevikus laieneb toetus ka pensionäride ravile ning lisaks oleme arvestanud veel 12 miljoniga, millega toetada täisealiste regulaarset hammaste kontrolli ja hooldust. See ei võimalda küll lahendada kogu probleemi, kuid teeb suure sammu edasi, võimaldamaks paremat tervist. Hambaravi programmi algusajaks on arvestatud 2017. aasta juuli.

Tööandjate hoolitsemine oma töötajate tervise eest on oluline, kuid eeldab ka riigi soosivat suhtumist, muuhulgas maksupoliitika näol.

Rannar Vassiljev, tervise- ja tööminister (SDE)