Evelyn Kaldoja: kes kardab gülenisti?

Evelyn Kaldoja Foto: SCANPIX

Loomulikult hoiavad meie julgeolekuteenistused usuliikumistel silma peal. Välistamaks näiteks, et kusagil avataks jumala teenimise sildi all Ida-Ukraina «separatistide» või islamistide värbamispunkt või rajaks kogukonna kohalik Charles Manson. Tunnistades, et ma ei pruugi teada päris kõike, usun vähemalt ohtra avaliku info põhjal, et mure Eestis EesTürki nime kandva Fetullah Güleni liikumise pärast on siiski liialdatud.

Kuus aastat tagasi – kui Gülen ja Türgit valitsev AK partei veel üldiselt läbi said – kirjutas Rachel Sharon-Krespin ajakirjas Middle East Quarterly, et maailmarahust ja uskudevahelisest dialoogist rääkimine on gülenistide puhul vaid pinnapealne. Et nende tegelik eesmärk on pöörata inimesi türgipärasesse islamisse. Samuti tõi ta välja, et gülenistidel on õnnestunud rajada märkimisväärseid äri- ja meediaimpeeriume. Ning et nende koolid Kesk-Aasia riikides õpetavad välja uut generatsiooni inglise ja türgi keelt valdavaid noori, kes jõuaksid ühiskondlikult mõjukatele positsioonidele.

Olles lugenud läbi hunniku materjale ja rääkinud teemat eri nurkade alt tundvate inimestega, ei vaidlusta ma neist väidetest ühtegi. Aga need ei häiri mind ka. Sest see, millega gülenistid tegelevad, on moodne misjon: mitte «metslaste» poolvägisi oma tõe juurde toomine, vaid eeskujuga veenmine. Ehk pisut paremini tänapäeva turumajanduse reeglitega klappivaks lihvitud kui paljude teiste misjonitegevus.

Pole vaja ei vandenõu ega pidevat jumalikku sekkumist, kui sul on võidukas valem, mis koosneb karismaatilisest liidrist eeskujuna, ambitsioonikast keskklassist järgijatena, süstemaatilisest eduõpetusest ja Jumalast kui kõikenägevast järelevalvajast. Kui tegutsetakse vastavalt seadusega seatud reeglitele, ei saa patuasjaks pidada ka võimu ja raha poole pürgimist – sõltumata usutunnistusest või selle puudumisest on kõigil ühiskonna liikmetel selleks õigus. Nagu on neil õigus moodustada eestkosteorganisatsioone oma eesmärkide edendamiseks.

Ka ei väida isegi mitte kõige teravamad gülenistide kriitikud, et tegu oleks füüsilist agressiivsust propageeriva liikumisega. Ja et nad aktsepteerivad sarnaselt teiste kolme Abrahami usundi põhivooluga moodsa teaduse ja meditsiini saavutusi, nagu vereülekanded ja vaktsineerimine, ei saa siin näha isegi rahvatervislikku riski. Erinevalt näiteks pisut madalamatele sotsiaalsetele gruppidele apelleerivatest liikumistest, kus ravitakse pendliga köha ja poslamaslaga vähki.

Ma ei usu, et gülenistidel õnnestuks Eestis kunagi märkimisväärselt kanda kinnitada. Nad on selleks liiga eksootilised. Aga mulle meeldib mõte head inglise keelt rääkivatest Kesk-Aasia noortest, kes Jumalale mõeldes korruptsiooni väldivad.