Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

President Ilves: andkem oma emadele soojust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Emadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis
Emadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis Foto: Liis Treimann

Andkem emadele soojust väikeste tähelepanuavaldustena ja abina igapäevastes tegemistes iga päev, mitte ainult mai teisel pühapäeval, ütles president Toomas Hendrik Ilves emadepäeva kontsertaktusel peetud kõnes. 

Kallid emad ja vanaemad.

Täna on teie päev, emadepäev. See on hetkest pikem, ent mitte liiga pikk aeg, mil olete oma lähedaste, meie rahva ja ka riikliku tähelepanu keskpunktis.

Aga see on kokkuleppeline tähtpäev. Maikuu teise pühapäevaga ei seostu otseselt ühtegi emadusega  seotud sündmust. Teatmeteoste järgi võib emadepäeva juuri leida 150 aastat vanadest üleskutsetest mõelda ühiselt Ameerika kodusõja eri leerides võitlevatele poegadele. Seejärel kutsusid emadepäeva algatajad üles karsketele eluviisidele.

Ühe legendi järgi sai emadepäev rahvusvahelise hoo sisse alles pärast ühe postkaardifirma edukat reklaamikampaaniat, milles kutsuti tütreid ja poegi oma emasid meeles pidama.

Ent ehk peitub just ühe ja ainsa põhjapaneva sündmuse puudumises emadepäeva tegelik sümboolne sõnum. See sõnum, et emadest ja vanaemadest tuleb hoolida ja neid tähtsaks pidada iga päev. Emadel on imepärane võime tajuda oma lastest õhkuvat inimlikku soojust. Nad oskavad seda hinnata, sellest rõõmu tunda. Ja mitte kunagi sellest tüdineda.

Andkem neile siis seda soojust. Mitte kord aastas, maikuu teisel pühapäeval. Anname iga päev. Väikeste tähelepanuavaldustena ja loomulikult abina igapäevastes tegemistes.

Sest teate, see võib lisaks muule ka päris kasulik olla. Minu ema, niipalju kui ma lapsepõlvest mäletan, oli kogu aeg tööl. Tal ei olnud eriti aega kodus süüa teha. Kui ma juba piisavalt vana olin, siis hakkasin ise kokkamist proovima. Ja mul tuli see välja ja hakkas ka meeldima. Ja emale meeldis ka väga. Ja ma ei teagi mis talle rohkem meeldis. Kas see, et ühest hetkest alates oli kogu aeg hea toit laual. Või see, et ma teda kodustes tegemistes aitasin ja ühest rutiinist päästsin.

Kui ma ülikooli läksin, siis ühiselamus ühed koristasid, teised tegid süüa. Süüa oskasid teha vähesed. Mis tähendab, et ma ei pidanud üldse koristama. Polnud just halb valik, mulle see sobis. Teistele vist ka.

See on minu mälupilt, mitte ainus, ent esimene, mis sellest valdkonnast pähe tuli. Sellesarnaseid lugusid on igal lapsel ja igal emal. Loodetavasti ikka on, sest need annavad emadepäevale tähenduse, ja hoopis tähtsama ja isiklikuma, kui mistahes üldistus või umbisikuline üleskutse.  

Mistõttu kutsungi täna ühiselt meenutama seesuguseid seiku, mis ühtmoodi armsad nii emale kui lapsele. Need lood hoiavad emasid ja vanaemasid me elu keskmes iga päev, mitte ainult täna. Hoiame neid oma kõige lähedasemaid inimesi oma meeles, kingime neile lilli, helistame, kirjutame, saadame kaarte. Või, kui saatus juba nii määranud, siis käime kalmistult läbi. See soojus on meis kõigis ja see kandub edasi iga ema ja iga vanaemani.

Ilusat emadepäeva teile ja suur aitäh kõige eest, mida olete meile andnud.

Märksõnad

Tagasi üles