Netikasiino FOTO: Liis Treimann

Hasartmängusõltuvuse uuring tõi esile kolm ohtlikku tendentsi, millest võib kujuneda Eesti jaoks tõsine probleem. Esiteks, võrreldes nelja aasta taguse ajaga on hüppeliselt kasvanud nende inimeste arv, kes mängivad hasartmänge internetis. Täpsemalt, neid inimesi on 2006. aastaga võrreldes tervelt seitse korda rohkem.

Teiseks näitavad uuringud, et internetis mängivad hasartmänge peamiselt noored, õpilased ja üliõpilased. Ja kolmandaks, neil, kes mängivad hasartmänge internetis, kujunevad patoloogilise hasartmängimise, teisisõnu hasartmängusõltuvuse sümptomid välja kiiremini kui näiteks kasiinomängijatel.

Seda viimast peamiselt seetõttu, et kui kasiino ohtudest on palju räägitud, siis  internetis mängija ei pruugi aimata, et internetis sporditulemuste või valuutakursi ennustamine on samasugune juhuslikkuse printsiibil põhinev, kuid hasarti tekitav tegevus kui mänguautomaadil mängimine.

Teisisõnu, varem pigem keskealisi kurnanud sõltuvus mõjutab nüüd, kus hasartmängud on internetti kolinud, järjest enam koolilapsi ja üliõpilasi, muutes nad sõltuvaks kiiremini, kui see juhtub kasiinoskäijatega.

Aasta algusest kehtima hakanud uus hasartmänguseadus näeb küll ette, et internetikasiinod peavad olema Eestis registreeritud, kuid ka neid, kes on registreerumise ette võtnud, on piisavalt. Pealegi on internetis keerulisem tagada, et vanusepiirangust kinni peetakse. Ehkki seadus näeb ette, et ka internetis peab hasartmängukorraldaja tagama, et mängijad ei oleks lubatust  nooremad, on internetikasiinos üsna raske kontrollida, kas mängija on sama kui sisseloginud isik.

Uuringust selgus veel üks oluline seik. Ehkki hasartmängude puhul on ette nähtud vanusepiirang (sõltuvalt mängust on alampiir 16–21 aastat), selgub ometi, et hasartmänguharjumus saab alguse sageli lapsepõlvest. Nii võib öelda, et ka igasugune raha või muude auhindade peale arvutis mängimine, kihlvedudes ja ennustustes osalemine ning mänguautomaatidel mängimine aitab kaasa sõltuvuse tekkele.

See peaks olema ohumärk ka vanematele: kui on märgata, et arvutis mängimine hakkab mõjutama lapse teisi tegevusi, kui tal on raske mängu lõpetada, kui koolis liiguvad hinded allamäge ja sõpru jääb vähemaks, võib olla tegemist hasartmängusõltuvuse sümptomitega.

Mängusõltuvusel on mitu palet, ja sugugi mitte kõik ei avaldu kohe kasiinolaua taga. Ehkki sõna «mäng» seondub enamikule vanematest just lapsepõlve juurde kuuluvaga, on ometi mänge, millest lapsi tuleks eemal hoida.