Tarmo Tamm

FOTO: Riigikogu kantselei

Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm ütles tänasel riigikogu istungil vahetult enne noorte valimisõigust puudutava seadusemuudatuse hääletust, et valimisea langetamisest on ühiskonnas palju räägitud ja selle kõige innukamad toetajaid ei ole mitte noored, keda see otsus puudutab, vaid poliitikud, kellele valimisea langetamine kõige otsesemat kasu võib tuua.

Täna oleme olukorras, kus ollakse valmis muutma isegi põhiseadust. Kuigi palju tähtsamate ja olulisemate küsimuste puhul, näiteks presidendi otsevalimine, on toodud pidevalt vastuargumendiks, et põhiseadust on väga keeruline muuta. Nagu me näeme, siis küsimus ei ole põhiseaduse muutmise keerukuses. Keskerakond ei näe vajadust põhiseadust muuta, sest aktiivsetel noortel on juba praegu võimalus võtta osa riigi ja omavalitsuste nõuandvate kogude, noorteorganisatsioonide, õpilas- ja üliõpilasesinduste tööst.

Keskerakonna hinnangul tuleks valimisea langetamise asemel soodustada enam linna- või vallavolikogude juurde kuuluvate noorte volikogude tööd ja kaasata neid enam volikogude komisjonide töösse. Vastava ettepaneku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks tegi erakond eelmises riigikogu koosseisus, kuid kahjuks ei pälvinud see ettepanek eelmise koalitsioonipartnerite toetust. 

Endiselt jääb arusaamatuks, miks tahetakse valimisõigust anda 16-aastastele noortele, kes on väidetavalt küpsed valima, kuid ei ole seaduse silmis valmis tegema teisi tähtsaid otsuseid oma elus.

Me teame, et 16-aastased noored ei või iseseisvalt abielluda ega autot juhtida. Kuidas nad on aga suuteliselt lahti mõtestama kohaliku elu probleemid ja nende lahendustes hääleõiguslikult kaasa rääkima? Kui me anname 16-aastastele noortele valimisõiguse kohalikel omavalitsuste valimistel, siis tekib paratamatult küsimus, miks me ei anna sama vanadele noortele õigust ise valimistel kandideerida. Seni ei ole sellele küsimusele suutnud mitte keegi adekvaatset vastust anda.

Tegemist on sooviga saada valimistel noortelt hääli ja nad ülejäänud otsustusprotsessidest kõrvale jätta, sest volikogudesse nad ei saa ju kuuluda. Kõige kurvem on, et valimisea langetamine on taas läbi viidud teerulli meetodil. Seadus võetakse vastu ilma, et pöörataks tähelepanu laiemale analüüsile ja tegevustele, mis peaks kogu protsessiga kaasnema. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees on öelnud, et 16-aastased noored ei ole valmis valima. 16- ja 17-aastased on tema sõnul väga mõjutatavad ja nad ise ütlevad, et nad ei oska valida ja oma seisukohta kujundada.