Andres Anvelt.

FOTO: Erlend Štaub

Sotsiaaldemokraatliku erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles täna vahetult enne valimisiga langetava põhiseaduse muudatuse vastuvõtmist, et muudatus mõjutab kõiki Eesti noori ühiselt ja ühtemoodi, kuivõrd valida saaksid noored kodakondsusest olenemata.

Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud selle eest, et debatt valimisea langetamise küsimuses oleks aktiivne ning et see ei kaoks teiste oluliste teemade kõrvalt tagaplaanile. Meie programm nägi juba 2011. aastal ette, et valimisiga langetatakse 2013. aasta kohalikeks valimisteks. See rong on tänaseks kahjuks läinud, kuid nüüd on üks uus siht meil silme eest, et juba järgmistel kohalikel valimistel saaks noored valida. 

Täna alla 18-aastastel ei ole kahjuks võimalust aktiivselt oma poliitilist toetust ega seisukohti edastada. Kuid kindlasti ei saa siin väita, et noorteühendustel ei ole üldse võimalik poliitikat mõjutada. Noored on peale põhikooli lõpetamist poliitikast teadlikud ja on astunud ise aktiivseid samme selles osalemiseks, näiteks moodustades noortevolikogusid või korraldades varivalimisi. Seega võime julgelt väita, et noored ise on selles suunas tegutsenud kõige aktiivsemalt, et saaksid üha rohkem päris otsuste tegemises osaleda.

Nii nagu täiskasvanute seaski, ei pruugi küll igaüks olla otseselt huvitatud poliitilikast, kuid siiski on igaüks huvitatud heast elust just oma kodukandis. Võimalusega hääletada 16-aastaselt annamegi just noorematele inimestele võimaluse kaasa rääkida, milline peaks see hea elu oma kodukandis välja nägema. Seejuures tõstame esile, et eesmärk ongi anda meie demokraatiale lisandväärtus, ilma kelleltki midagi ära võtmata ega kedagi kahjustamata. Räägitakse ju jooksvalt, et inimesed annavad oma hinnangu valimistel. Ka noored on meie väikse ja toreda Eesti inimesed ning ka neile peame me andma võimaluse poliitikute töö hindamiseks ja nende enda tuleviku kujundamiseks. 

Võimalusega kaasneb kindlasti ka vastutus, seda ei maksa aga peljata. Tõepoolest annab võimalus hääletada ka teatud vastutuse oma kodukandi arengu suunamisel. Ka noore inimese hääl peab jõudma selgel viisil kohaliku omavalitsuse tähtsate otsusteni. Loodame ju kõik ühiselt, et needsamad noored jäävad ikka meie riiki ja et neil on ka usk oma kodukanti ning selle arengusse. Võimalus otsustada ning teadmine, et saab kohalikes asjades kaasa rääkida kui ka ühiselt selle arengu eest vastutada, innustab kindlasti nii mõndagi noort oma kodukanti jääma või siis tagasi pöörduma. Kindlasti soovib igaüks omavalitsust, mis on just tema enda nägu ja mis ka temaga arvestab. 

Peame iseenesest mõistetavaks, et kohalikel valimistel võiksid hääletamisõigust omada 16-aastased noored. Selles vanuses noored on ka juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et valimistel oma valik iseseisvalt teha. Muuseas ei ole siinkohal tegemist vaid pelgalt väitega. Ka sotsioloogilised uuringud on näidanud, et meie noored on valimisteks täiesti valmis. Võrreldes teiste riikide noortega on meie noored näiteks keskmisest kõrgema kodanikukompetentsusega. Samuti on meie noorte väärtused just demokraatiat toetavad. 

Eesti noor, 16-aastane inimene ei oleks maailmas esimene, kes sellises vanuses saaks võimaluse otsustavalt kaasa rääkida. Eelkõnelejad on küll öelnud, aga ma rõhutan selle üle. Valimisiga on ka teistes riikides langetatud 16. eluaastale. Heaks näiteks on Austria, kus saab hääletada kohalikul tasandil ja samas ka riiklikult ja isegi Euroopa Parlamendi ja presidendi valimistel. Sel aastal on Malta noortel 16-aastaselt esmakordselt võimalus valida kohalike omavalitsuste valimistel. Elust enesest on aga veel näiteid. Nii on mõneski Saksamaa liidumaas võimalik kohalikul tasandil 16-aastaselt valida, ka Norras on katsetatud 16-aastastele valimisõiguse andmist aastal 2011 ning sellel aastal tehakse seda Norras taas kord. Hea välismaise näitena ka Šoti iseseisvusreferendum, kus võis 16-aastaselt otsustamises kaasa rääkida.

Viimaseks tooksin aga ühe näitena Eesti enda. Eesti oli aastal 1990 üks esimesi riike maailmas, kes lubas 16-aastased valima üleriiklikku esinduskogu. Tuletan siin saadikutele meelde, et Eesti Kongressi valimistel olid hääleõiguslikud ka 16-aastased. Meie omariikluse taastamisse võisid 16-aastased hääletamisega panustada. Ma usun, et on täiesti normaalne, kui nad saaksid seda teha nüüd ka jooksvalt kohalikul tasandil. 

Tõstan ka esile, et valimisea langetamine mõjutaks kõiki Eesti noori ühiselt ja ühtemoodi, kuivõrd valida saaksid noored kodakondsusest olenemata. Seeläbi saame ka valimiste kaudu saavutada laiema lõimiva toime. Iga noor, kes on oma kodukohast huvitatud, saab sellesse ka hääletamise kaudu panustada ning seeläbi saab luua ka kohaliku valitsemise tasandi, mis vastaks ka kõikide noorte ühisele arusaamale.

Kindlasti on valimisea langetamisel ka üldiselt laiemad mõjud kogu ühiskonnale, nende seas ka erakondadele. Arvestades, et meie rahvastik on vananev, siis aitab valimisea langetamine tasakaalustada ka nooremate ja vanemate inimeste huvisid. Olen veendunud, et see mõjutab ka erakondade valikuid oma poliitika kujundamisel. Kohalikel valimistel on saadiku ja valija vahel sidet hea hoida ning poliitikud peavad oma tegudes sellesse panustama, et noortel tekiks usaldus esindusdemokraatia suhtes. 

Meie ees on täna äärmiselt oluline muudatus, mille toetamist pean mina kui ka kogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon äärmiselt oluliseks. Meil on võimalus ja kohustus panustada Eesti demokraatia järjepidevusse ning selle arengusse. Astume täna sammu, et noored saaksid ka ise oma kodukandi käekäigu üle otsustada. Kindlasti peavad aga sellele tänasele sammule järgnema rida täiendavaid samme kodanikuõppe täiendamiseks meie õppekavades, aitamaks nii meie õpilasi kui ka õpetajaid tänast uuendust vastu võtma. 

Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab valimisea langetamist 16. eluaastale. Loodan, et seda teete teiegi.