/nginx/o/2015/04/11/3952193t1ha620.jpg)
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas ütles tänasel riigikogu istungil, vahetult enne noorte valimisõigust puudutava seadusemuudatuse hääletust, et põhiseaduse muutmiseks on vajalik ühiskonna laiem heakskiit, mitte teerullitaktika riigikogu saalis.
Põhiseadus on riigi alusdokument – kõrgem seadus, mis sätestab riigi valitsuse eesmärgid, kodanike õigused kohustused ja palju muud, millest te riigikogu liikmena olete kindlasti teadlikud. Põhiseadus ei ole dokument, mida tohib kergekäeliselt muuta. Juhul kui seda teha, siis peab muudatusel olema märkimisväärselt positiivne mõju ühiskonna arengule või julgeolekule.
Praegusel muudatusettepanekul olulist positiivset mõju ühiskonna arengule ei ole, pigem on see võimalus teatud ringkondadele poliitilise profiidi lõikamiseks ja üha nooremate inimestega erakondlikel eesmärkidel manipuleerimiseks. Poliitilised otsused ei tohi olla lihtsalt teatud grupile populaarsed, vaid peavad looma laiemalt konkreetseid avalikke hüvesid, teisisõnu, tegema Eesti elu paremaks. Millist üleüldist ja avalikku hüve loob ühiskonnale valimisea langetamine, jääb arusaamatuks, seda enam, et noorte arv, kes sellest on huvitatud, on tegelikkuses väike ning ühiskonnas laiemalt selleks nõudlust ega vajadust ei ole. Kas järgmisena asume teisi põhjendatud ealisi piiranguid kaotama?
Palju räägitakse kaasamisest, kahtlemata on lisanduvate valijate seas väga tublisid noori, kelle valmisolek ja haritus on laitmatu ning piisav kohalikel valimistel kaasa rääkimiseks, kuid kindlasti ei kehti see enamuse suhtes, keda selle muudatusega valimisprotsessi tahetakse kaasata. See tähendab aga, et lisaks soovitud tulemusele kaasnevad põhiseaduse muudatusega ka soovimatud tagajärjed, mille suhtes ei tohi silmi kinni pigistada. Esiteks, kõnealune seadus ei oma olulist mõju mitte Eesti demokraatia arengule, vaid pigem parteipoliitiliste jõujoonte ümbermängimisele järgmistel kohalikel valimistel.
Teiseks, valimisea küsimus pole kindlasti Eesti elu põletav teema, kuid eeldab põhiseaduse muutmist. See saadab ühiskonnale vale signaali, justkui võiks põhiseadust kergekäeliselt muuta ka kolmanda- või neljandajärguliste küsimuste lahendamisel. Kolmandaks, meie riigikorralduse nurgakivi on esindusdemokraatia, st rahva tahte realiseerimist demokraatliku süsteemi kaudu, mida iseloomustab asjatundlikkus, pädevus, elukogemus ja poliitiline küpsus. Valimisea langetamise mõju sellele on küsitav, kui mitte öelda negatiivne. Noorte inimeste kaasamine ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse on loomulikult vajalik ja selles suunas tuleb liikuda, kuid seda on võimalik ja saab teha kodanikuühiskonna arendamise kaudu, mitte uisapäisa ennast õigustanud praktikat ja põhiseadust muutes.
Muuseas, hetkel toimuval Postimehe küsitluse tulemustel vastab 70 protsenti osalenutest sellel küsitlusel osalenutest valimisea langetamist. Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et valimisea langetamine ei ole põhjendatud ega vajalik. Põhiseaduse muutmiseks, kui selleks on põhjust, on vajalik ühiskonna laiem heakskiit, mitte teerullitaktika riigikogu saalis. Ootan lugupeetud kolleegidelt selles suhtes riigimehelikku käitumist ja eelnõule toetuse mitte andmist.
/nginx/o/2017/10/12/7202119t1h536a.jpg)