Põhiseadus on riigi alusdokument – kõrgem seadus, mis sätestab riigi valitsuse eesmärgid, kodanike õigused kohustused ja palju muud, millest te riigikogu liikmena olete kindlasti teadlikud. Põhiseadus ei ole dokument, mida tohib kergekäeliselt muuta. Juhul kui seda teha, siis peab muudatusel olema märkimisväärselt positiivne mõju ühiskonna arengule või julgeolekule.
Praegusel muudatusettepanekul olulist positiivset mõju ühiskonna arengule ei ole, pigem on see võimalus teatud ringkondadele poliitilise profiidi lõikamiseks ja üha nooremate inimestega erakondlikel eesmärkidel manipuleerimiseks. Poliitilised otsused ei tohi olla lihtsalt teatud grupile populaarsed, vaid peavad looma laiemalt konkreetseid avalikke hüvesid, teisisõnu, tegema Eesti elu paremaks. Millist üleüldist ja avalikku hüve loob ühiskonnale valimisea langetamine, jääb arusaamatuks, seda enam, et noorte arv, kes sellest on huvitatud, on tegelikkuses väike ning ühiskonnas laiemalt selleks nõudlust ega vajadust ei ole. Kas järgmisena asume teisi põhjendatud ealisi piiranguid kaotama?
Palju räägitakse kaasamisest, kahtlemata on lisanduvate valijate seas väga tublisid noori, kelle valmisolek ja haritus on laitmatu ning piisav kohalikel valimistel kaasa rääkimiseks, kuid kindlasti ei kehti see enamuse suhtes, keda selle muudatusega valimisprotsessi tahetakse kaasata. See tähendab aga, et lisaks soovitud tulemusele kaasnevad põhiseaduse muudatusega ka soovimatud tagajärjed, mille suhtes ei tohi silmi kinni pigistada. Esiteks, kõnealune seadus ei oma olulist mõju mitte Eesti demokraatia arengule, vaid pigem parteipoliitiliste jõujoonte ümbermängimisele järgmistel kohalikel valimistel.