PÄEVAINTERVJUU: kust pärineb enamik sisserändajaid ja mis pidurdas rahvaarvu vähenemist?

Statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur rääkis täna «Postimehe Päevaintervjuus», et kuigi Eestis sündimus jätkuvalt väheneb, siis ootuspäraselt on langenud ka väljarändajate hulk ning sisseränne on jätkuvalt kõrge.

«Viimaste aastate trendid, mis tõenäoliselt jätkuvad, on, et umbes 60 protsenti sisserändajatest moodustavad tagasirändajad ja nende lapsed. Ülejäänud, tuhat kuni kaks tuhat, on uued sisserändajad,» rääkis Tammur. «Uued sisserändajad on enamasti Venemaalt. Tihti on neil mingi varasem side Eestiga olnud. Teisel kohal on olnud Ukraina. Selle aasta andmeid ootame huviga, et näha kas sisseränne sealt on kasvanud.»

Tammuri sõnul on väljaränne vähenenud, kuid praegu ei saa kindlalt väita, kas tegemist on juhusega või jätkub langus tulevastel aastatel. «Viimased kolm-neli aastat on väljaränne olnud üle 6000, kuid nüüd jäi 4500 kanti,» sõnas ta.

«Rahvastik on valdkond, mille puhul ühe aasta andmed annavad vähe infot. Vaja on teada pikemaid trende,» selgitas ta.  «Kui võtta näiteks loomulik iive, siis see koosneb sündimusest ja suremusest. Sündimus on vähenenud, kuid see oli ootuspärane. Sündimuse kordajate vähenemine on ka toimunud ehk naise kohta on lapsi vähem kui näiteks kolm või viis aastat tagasi. Sündide arv hakkab vähenema, sest naiste arv kahaneb.»

Vaata videost lisaks, mida rääkis Tammur Eesti-sisesest rändest ja rahvaarvu muutuse prognoosidest!