Juhtkiri: hunt lambanahas või valges kitlis

Foto: Urmas Nemvalts

Haigekassa kampaaniale, mis kutsub inimesi üles ostma apteegist kallima originaalravimi asemel odavamat, ent sama toimeinega koopiaravimit, andis sel nädalal vastulöögi ravimifirma MSD Eesti tegevjuht Konstantin Rebrov, kelle sõnul võivad koopia- ja originaalravimid erineda lausa 45 protsendi ulatuses.

Ka ei olevat kliiniliste katsete nappuse tõttu koopiaravimite mõju alati kindel. Ehkki eile kinnitas ravimifirma juht, et Rebrov esindas isiklikku, mitte firma seisukohta, oli kahtlusepisik juba valla päästetud.

Arstirohi ei ole nagu piim või leib, mida me poest ise valida oskame. See, mis täpselt ühes tabletipurgis sisaldub, on keskmisele inimesele siiski saladuseks, hoolimata kirjadest purgil või infolehest karbis.

Siin ei sõltu inimene valikut tehes mitte endast, vaid on sunnitud usaldama neid, kes selleks vastava koolituse saanud.

Haigekassa väidab, et koopiaravim on sama tõhus ja ohutu kui originaalravim. Sama kinnitab ka apteekrite ja ravimitootjate liit – kallima originaalravimi ja odavama koopiaravimi toimeaine on sama.

Ehkki apteekrite sõnul käib erinevate abiainetega kaasas erinev mõju – näiteks kes ei kannata laktoosi, peaks seda sisaldavaid ravimeid vältima –, ei tähenda see veel, et ravim kehvemini raviks kui tema kallim analoog. Kui keemiline valem on õige, peaks kõik toimima nagu ette nähtud, sõltumata sellest, mis värvi on tabletipakend või kas siirup on maasika- või vaarikamaitseline.

Kuid ehkki on tõsi, et kui keemiline valem on üks, peaks ka toime olema sama, mängib inimeste puhul peale keemia rolli ka usk. Ja mida vähem saab inimene otsust tehes usaldada omaenda teadmisi, seda suurem roll on uskumisel.

Piima valimise puhul mängib usk väiksemat, rohu puhul suuremat rolli. Just sel põhjusel võib pidada ravimifirma esindaja avaldust vastutustundetuks.

Kui mõnedes ELi riikides on pea pooled ostetud ravimitest koopiaravimid, siis Eesti inimene ostab ikka pigem kallima, isegi kui peab seetõttu kuu lõpus sente lugema.

On selge, et ravimifirmad on äriettevõtted, kes on huvitatud jätkuvast sissetulekust ka pärast uuringuteks kulutatud raha tagasiteenimist ega vaata sugugi hea pilguga haigekassa praeguse kampaania peale.

Muidugi võib öelda, et lõplik otsus, millist ravimit osta, jääb inimese enda teha. Kuid arvestades selle otsuse sõltuvust valge kitli kandjatest, nõuavad kõik säärased avaldused põhjalikku läbimõtlemist. Ei pruugi ju alati olla arusaadav, kas valge kitli sees on arst või apteeker või hoopis ravimifirma esindaja.