/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2010/09/24/438140t1h90a0.jpg)
Kas teate, kes on Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige? See on altkäemaksu andmise eest kriminaalkorras süüdi mõistetud Aivo Pärn, kes on pealekauba liiklushuligaan.
Koolijuht pani plahvatama viitsütikuga pommi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguseski koalitsioonis niidikesi tõmbav Pärn on just see õige sümbol iseloomustamaks Otepää võimurite seas juba aastaid valitsevat täielikku võõrandumist sellest, mida nimetatakse poliitiliseks kultuuriks. Seesama seltskond, needsamad näod ja sarnane käekiri.
Arvutasin kokku, et Otepääl on viimase viie aasta jooksul esitatud kokku üheksa umbusaldusavaldust vallavolikogu esimehe või siis vallavalitsuse vastu, neist viis on ka läbi läinud.
Kevadel valis see volikogu vallavanemaks Aare Mati, kes väidetavalt ei tulnud abivallavanemana oma tööülesannetega sugugi hästi toime. Pühajärve kooli juht Miia Pallase teatas terve volikogu ees, et Matt ei sobi vallavanemaks.
Pärast vallavanemaks saamist käis seesama Matt mööda lapsevanemate kodusid ja üritas neid veenda, et nad ei paneks oma lapsi sel aastal Pühajärve kooli esimesse klassi. Seejärel hakkas viimastel valimistel kümme häält saanud mees jagama Pallasele hoiatusi ja lõpuks lasi naise otsitud põhjuste toel lihtsalt lahti.
Peale selle jagas kontrollifriigist Matt hoiatusi ka neljale vallavalitsuse ametnikule, põhjendades seda muu hulgas vajadusega taastada distsipliin. Otepää poliitikud üritavad nüüd siis stalinistlike meetoditega kehtestada seda distsipliini, mille nad ise vastutustundetult käest lasid.
Miia Pallas, kelle juhitava kooli sisekliimat kirjeldatakse kohati lausa ülivõrretes, osutuski selleks viitsütikuks, mis pani lõpuks pommi susisema. Rahvas kogunes meelt avaldama vallavanema vastu ja koolijuhi poolt.
Midagi säärast pole väikestes omavalitsustes enam ammu nähtud.
Ka neljapäeval ei pannud enamik istungil olnud volinikest meeleavaldust eriti tähelegi, piieldes toimuvat aeg-ajalt kardinate vahelt.
Enam kui 800 allkirjaga pöördumine ja 200 meeleavaldajat neid ei kõigutanud. Nad ei saa veel aru, et Otepääl toimub midagi, mis võib võtta järgmistel valimistel võimaluse segamatult piruka ümber kakelda.
Sündimas on kodanikuliikumine, mis mitte ainult ei või minna ühtse rusikana järgmistele valimistele, vaid võib lammutada ka selle valla. 1990ndate lõpus liidetud Otepää linn ja vald on väidetavalt üks ebaõnnestunumaid vabatahtliku haldusreformi näiteid. Kaks kogukonda pole kokku sulanud ei päriselus ega ka volikogus, ja sealt ka pinged.
Eesti inimesed on hakanud mõistma, et kui asjad on väga korrast ära, siis tuleb meelt avaldada. Iga selline mäss toob omavalitsejad ja nende puudused üleriigilise meedia pilti ja mõjutab protsesse. Eestis on veel küllaldaselt omavalitsusi, mida valitseb hästi turvatud rumalus ja ahnus. Pühajärvelased tegid otsa lahti ja loodetavasti leidub neil ka järgijaid.