Väikegümnaasiumid kaovad ajalukku

Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestimaa 47 koolis õpib sel õppeaastal alla viiekümne gümnasisti. Neist seitse jätkab sügisest tööd põhikoolina ning veel seitsmes kaob gümnaasiumiosa paari aasta jooksul, kirjutab Sirje Pärismaa Õpetajate Lehes.

Mitmes koolis kestis virelemine mitu aastat ja kohalikul omavalitsusel läks otsuse langetamisega aega, kuniks õpilaste arv kahanes väga väikeseks. Nii Järvakandi kui ka Võhma gümnaasium kaovadki ajalooareenilt kolme viimase gümnasistiga.

Võhma linnal tuleb leida mõistlik rakendus ka suurele majakompleksile, kus on isegi oma talveaed. Linnapea Anneli Siimussaare sõnul on plaanis tuua koolimajja vabaajakeskus ja linnaraamatukogu. Maja läbib ehitusekspertiisi ja põhjalikuks ümberehituseks taotletakse toetust põhikoolide renoveerimisvoorust.

Põhikooliks muudetavas Tapa vene gümnaasiumis on praegu viis, Käina gümnaasiumis, Narva-Jõesuu keskkoolis, Kallaste keskkoolis ja Valga vene gümnaasiumis 14 gümnasisti.

Põhikooliks muudetakse ka Pärnu vene gümnaasium (95 gümnasisti) ja Pärnu Ülejõe gümnaasium (91).

2016. aastal ootab sama saatus Mustvee (tänavu 10 gümnasisti), Rakke (15) ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi (22) ning 2017. aastal Haljala (46), Taebla (51) ja Puhja gümnaasiumi (39) ning Varstu keskkooli (29).

Kui seni oli 78 kooli gümnaasiumiastmes alla saja õpilase, siis aastaks 2017 kahaneb see arv 62-le.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul näitavad omavalitsuste otsused, et kohapeal on mõistetud: väga väikseid gümnaasiumiastmeid pidada on kahjulik nii valla rahakotile kui ka seal õppivatele gümnasistidele.

Vaadates muudatuste praegust tempot, ei kahane gümnaasiumide arv siiski nii kiiresti, nagu Praxise analüütikud eelmisel aastal valminud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsis välja pakkusid. Seal oli kirjas, et 2020. aastal võiks gümnaasiume olla 44. Lähtudes aga stsenaariumist, et gümnaasiumivõrku planeeritakse maakonnas ja suuremates linnades eraldi, saame tulemuseks 58 kooli.

Mõjutusvahendiks veenmine

Kas riik näeb mingit võimalust koolipidajaid, st kohalikke omavalitsusi mõjutada, et kiirendada gümnaasiumide muutmist põhikoolideks?

«Riigi võimalused on väga väikesed, mõjutada saab veenmise ja selgitamise abil,» sõnab Kalle Küttis. «Loomulikult saab koolivõrgu kujunemist mõjutada riigi antava haridustoetuse kaudu. Paar aastat tagasi lahutati põhikoolile ja gümnaasiumile antav toetus, et vähendada väikeste gümnaasiumiastmete ülalpidamist põhikoolide arvelt.»

See kord kehtib ka täna, erandeid tehakse vaid koolivõrgu korrastamise otsuse teinud omavalitsustele. Kus on otsustatud väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiaste sulgeda, seal tohib omavalitsus üleminekuaja jooksul kasutada põhikoolile antud toetust näiteks gümnaasiumiastme õpetajatele töötasu maksmiseks.

Enamik Eesti linnu on Küttise sõnul koolivõrgu korrastamisega tegelnud. Esimeste seas, kes mitu aastat tagasi, veel enne riigigümnaasiumide asutamist, otsuse langetasid, olid Sillamäe ja Türi. Suurematest linnadest on selle raske ülesandega ühele poole saanud Tartu, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Jõgeva ja mitmed teised.

«Töö koolivõrgu korrastamise nimel käib paljudes kohtades,» ütleb Küttis. «Kõige murelikumaks teeb olukord Tallinnas ja Narvas, kus on kindlasti tarvis koolivõrguga tegelda. Suured omavalitsused peavad tegema oma otsused, riigi võimalused neid mõjutada on väga väikesed.»

Lisandub riigigümnaasiume

Riigigümnaasiumide pere saab uuel õppeaastal täiendust nelja liikme näol: tegevust alustavad Pärnu Koidula gümnaasium, Tartu Tamme gümnaasium, Jõhvi gümnaasium ja Võru gümnaasium.

Kõigi nelja koolimaja ehitus käib ja koolimajad peaksid õppeaasta alguseks valmis saama.

1. septembril 2016 alustavad tegevust riigigümnaasiumid Kärdlas, Valgas ja Põlvas, kus praegu tegeldakse koolimajade projekteerimisega.

Hiljemalt aastal 2018 avavad riigigümnaasiumid uksed Kohtla-Järvel, Raplas ja Viimsis.

«Erinevas järgus on läbirääkimised mitme omavalitsusega, nagu Paide, Harjumaa ja Tallinn,» vahendab haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva. «Koolivõrgu korrastamine on kohalike omavalitsuste õigus ja kohustus, seega saab riigigümnaasiumide loomine käia vaid kokkuleppel ja koostöös omavalitsustega.»

Praeguse seisuga on teada, et aastal 2018 töötab vähemalt 13 maakondlikku riigigümnaasiumi, neist 11 maakonnakeskustes.

—

Muutused koolivõrgus 2015/2016. õppeaastal

• Suletakse 16 üldhariduskooli: 3 kooli lõpetab täielikult tegevuse, 13 korraldatakse ümber (nt liidetakse teise kooliga) ja selle tulemusena lõpetavad tegevuse.
• Lisandub kuni 9 uut üldhariduskooli (nendest 4 riigigümnaasiumi, 3 munitsipaal- ja 2 erakooli). Lisanduvate koolide arv võib olla väiksem, sest taotlused on alles menetluses.
• Tõenäoliselt on sügisest 7 üldhariduskooli vähem.
• Gümnaasiumide arv väheneb 7 võrra (11 korraldatakse ümber põhikooliks, 4 uut riigigümnaasiumi tekib juurde).
• Täpsemad arvud selguvad suve lõpuks. Mitmel ümberkorraldamise otsusel on veel vaidlustamise aeg.

Ümberkorraldused

Gümnaasiumist põhikooliks

• Käina gümnaasium
• Jõhvi gümnaasium
• Jõhvi vene gümnaasium
• Tapa vene gümnaasium
• Võhma gümnaasium
• Valga vene gümnaasium
• Pärnu vene gümnaasium
• Pärnu Ülejõe gümnaasium
• Narva-Jõesuu keskkool
• Järvakandi gümnaasium
• Kallaste keskkool

Lisaks on teavitatud seitsme gümnaasiumi järk-järgulisest ümberkorraldamisest põhikooliks

• Pärnu-Jaagupi gümnaasium (2016)
• Rakke gümnaasium (2016)
• Mustvee gümnaasium (2016)
• Haljala gümnaasium (2017)
• Taebla gümnaasium (2017)
• Puhja gümnaasium (2017)
• Varstu keskkool (2017)

Riigigümnaasiumide loomisega seotud ümberkorraldused

• Pärnu Koidula gümnaasium (jätkab tegevust gümnaasiumina, õppe korraldamine lõpetatakse põhikoolis)
• Tartu Tamme gümnaasium (jätkab tegevust gümnaasiumina, põhikooli baasil luuakse uus põhikool)
• Jõhvi gümnaasium (jätkab põhikoolina, gümnaasiumiosa baasil luuakse uus gümnaasium)
• Jõhvi vene gümnaasium (jätkab põhikoolina, gümnaasiumiosa baasil luuakse uus gümnaasium)
• Võru Kreutzwaldi gümnaasium (lõpetab tegevuse, gümnaasiumiosa baasil luuakse uus gümnaasium)

Ümberkorraldused teise kooliga liitmise teel

• Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukool (liidetav kool Keila-Joa sanatoorne internaatkool)
• Narva 6. kool (liidetav kool Narva Peetri kool)
• Lasnamäe gümnaasium (liidetav kool Tallinna Paekaare gümnaasium)
• Heimtali põhikool (liidetav kool Puiatu lasteaia-kooli kooliosa)
• Jõõpre kool (liidetavad koolid Lavassaare lasteaed-algkool ja Aruvälja lasteaia-algkooli lasteaiaosa)
• Audru kool (liidetav kool Aruvälja lasteaia-algkooli kooliosa)
• Rakke gümnaasium (liidetav kool Lahu algkool)

Kuus põhikooli jätkavad sügisest lasteaia-põhikoolina

• Retla kool (kooliga liidetakse Kabala kool-lasteaed ja Oisu lasteaed Kelluke)
• Are põhikool (kooliga liidetakse Suigu lasteaed-algkool)
• Koonga põhikool (kooliga liidetakse Koonga lasteaed Naksitrallid)
• Lõpe põhikool (kooliga liidetakse Lõpe lasteaed Miki)
• Ruila põhikool (asutatakse juurde uus lasteaiaosa)
• Keeni põhikool (kooliga liidetakse Sangaste lasteaed Kratila)

Kaks lasteaeda-kooli lõpetavad õppe korraldamise kooliosas ja jätkavad tegevust lasteaiana (Seljametsa lasteaed-algkool ja Ramsi lasteaed-kool).

Ardu kool korraldatakse ümber lasteaiaks ja kooliks.

Mammaste lasteaed ja kool lõpetab tegevuse teises ning Kaali kool kolmandas kooliastmes.

Tegevuse lõpetavad

• Kasari kool
• Luua algkool
• Kaelase kool

Liitmise tulemusena teise kooliga lõpetavad tegevuse

• Kabala kool-lasteaed (liidetakse Retla kooliga)
• Tallinna Paekaare gümnaasium (liidetakse Tallinna Lasnamäe gümnaasiumiga)
• Aruvälja lasteaed-algkool (kooliosa liidetakse Audru kooliga ja lasteaiaosa Jõõpre kooliga)
• Lahu algkool (liidetakse Rakke gümnaasiumiga)
• Lavassaare lasteaed-algkool (liidetakse Jõõpre kooliga)
• Keila-Joa sanatoorne internaatkool (liidetakse Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooliga)
• Suigu lasteaed-algkool (liidetakse Are põhikooliga)
• Narva Peetri kool (liidetakse Narva 6. kooliga)
• Puiatu lasteaed-kool (kooliosa liidetakse Heimtali põhikooliga, lasteaiaosa baasil luuakse uus lasteaed koos Pärsti ja Päri lasteaiaga)

Tegevuse lõpetavad ja nende baasil asutatakse uus kool

• Võru Kreutzwaldi gümnaasium
• Võru 1. põhikool

Uued koolid

Uued riigigümnaasiumid asutatakse Jõhvis, Tartus, Võrus ja Pärnus.

Menetluses on järgmised kohalike omavalitsuste uute koolide loomise taotlused:

• Muraste kool (põhikool, I–II kooliaste) – Harku vallavalitsus
• Võru Kreutzwaldi kool (põhikool, I–III ka, loodud Võru põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi põhikooliosa baasil) – Võru linnavalitsus
• Tartu Tamme kool (põhikool, I–III ka, loodud Tamme gümnaasiumi põhikooliosa baasil) – Tartu linnavalitsus

Menetluses uute erakoolide loomine:

• erakool Oja (põhikool, I ka) – MTÜ Kasvukesa, Viljandi linnas
• Eesti e-õppe kool (gümnaasium, mittestatsionaarne õpe) – SA Eesti i-kool, veebikeskkonnas

Allikas: HTM