Teet Randma: Eesti vajab oluliselt intelligentsemat juhtimist

Elektriauto laadimiskoht Foto: Aldo Luud

Valitsuse maksumängud kütuseaktsiisiga meid 21. sajandisse ei aita. Meil tuleb investeerida innovatsiooni ja infrastruktuuri, kirjutab Postimehe arvamusportaalis elektriautode valdkonna ettevõtte ZEV Motors OÜ juhataja Teet Randma.

Nõustun täielikult Ando Leppiman artikli pealkirjaga - Eesti vajab tõesti oluliselt säästlikumat transporti. Me oleme oma ettevõttes proovinud anda panuse, tutvustades säästlikke elektrisõidukeid ja valdkonna temaatikat huvilistele. Kahjuks on antud valdkond väga keerukas ja see võib käia üle pea nii tavalisel ametnikul kui ka valitsusjuhil, kuna segunevad majandus, energia ja tervis. Selge on, et transport on majanduse toimimiseks vajalik, kuid samuti, et sellega kaasnevad negatiivsed nähtused: kütus ja transpordivahendid tuleb osta sisse, teed korras hoida ja liiklusõnnetuste ning heitgaasides sisalduvate peenosakeste tõttu surevad inimesed.

Samas ei saa ma nõustuda Leppimani artiklis esitatud eesmärkide ja vahendite mõistlikkusega, kuigi on positiivne, et vähegi proovitakse argumenteerida valitsuse maksumänge. Antud valdkonnas on olulised Euroopa riikidele sätestatud eesmärgid. Eesti on võtnud kohustuse saavutada 25 protsenti taastuvenergia osakaalu lõpptarbimisest ning 10 protsenti taastuvenergia kasutuselevõtu maanteetranspordis. Antud eesmärgid on väga ambitsioonikad ning Eestit ähvardavad suured trahvid kui me ei peaks neid eesmärke täitma.

Ma ise pean eesmärgina oluliseks ka eetikat. See tähendab, et inimene peaks proovima hästi käituda ilma välise surveta ja hindama oma tegevuste tagajärgi, lähtuda võiks üldinimlikust printsiibist: tee teistele nagu sa soovid, et sulle tehakse.

Taastuvenergia tootmisel tundub, et meil õnnestub see kava täita või vähemalt me liigume sinna suunas, kuid kasutuselevõtuga transpordis oleme jäämas rongist maha, kuigi valitsus suutis ellu viia väga suuremahulise elektriautode projekti Elmo, mis lõi meile maailma parima laadimisvõrgustiku ning tõi tänavatele märgatava arvu elektriautosid.

Biogaas pole lahendus

Leppiman näeb lahendust biogaasis, mis peab asendama läbi kukkunud biodiisli tootmist ning visioon on panna autod gaasiga sõitma. Tõesti, juba 1990nendatel sõitsin ma gaasiautoga. Nüüd sõidan elektriautoga. Samas on laiamahulised investeeringud gaasiautodesse eos läbi kukkunud ja otsustajad võiks aru saada, et sisepõlemismootoriga autode aeg on otsakorral. Biogaasi tootmine lägast on hea, kuid see ei tähenda, et seda gaasi on kõige mõistlikum liikumisvahendis kütusena kasutada.

Proovime tootmisprotsessi läbi käia. Eesti energiavajaduste rahuldamiseks transpordis on meil vaja tohutus koguses laga. Siin on abiks Ülo Kase loeng biogaasi potentsiaalist Eestis.

Kask hindab, et Eestis on võimalik sõnnikust, heitvee mudast ja biolagunevatest jäätmetest toota kuni 96 miljonit kuupmeetrit gaasi, mis vastab umbes 590GWh energiale, mida saab muuta elektrienergiaks kuni 40-protsendise efektiivsusega ehk sellest toota kuni 236GWh elektrit. Juhul kui seda gaasi kasutada tavalises sisepõlemismootoris, saab toodetud gaasiga sõita 8 miljonit kilomeetrit. Kokku sõidavad autod aga Eestis üle 90 miljoni kilomeetrit, mis tähendab, et selliselt on 10 protsendi täitmine võimatu. Lisaks osa toodetud energiast läheb gaasitootmismasina käitamiseks, mis vähendab kilomeetreid veelgi.

Tootes aga gaasist elektrit 236GWh, siis sellega saab elektriauto, mis tarbib kuni 20kWh/100km, sõita 12 miljonit kilomeetrit. Kask planeerib lisagaasi tootmist põllukultuuridest, kuid minu isiklikul  hinnangul on põllul toidu kasvatamise asemel kütuse kasvatamine mõrv, seda kuni maailmas on miljard nälgivat inimest.

Seega jah biogaasi tootmisele lägast, kuid seda biogaasi tuleks kasutada mõistlikult elektri tootmiseks koostootmisjaamades, tasakaalustamaks teisi rohelisi energiaallikaid, mitte autodes põletamiseks. Euroopa 2020. aasta tingimuste täitmine on küll keeruline elektriautodega, kuid kindlasti võimalik ning annab oluliselt parema efektiivsuse transpordis.

Juhul kui rääkida konkreetsetest meetmetest, mida võiks rakendada, et saavutada Eesti 2020. aasta eesmärke, siis maksude tõstmisega on lootusetult hiljaks jäädud. Isegi kui maksud hakkavad muutma tarbimisharjumusi, siis see on väga pika vinnaga, kuna autol on 15-aastane elutsükkel ja tavalisel inimesel ei ole majanduslikult võimalik vahetada autot sama tihti kui valitsus maksudega mängib. Ei saa olla realistlik mõtlemine, et maksumuudatused avaldavad suurt mõju viie aasta perspektiivis.

Riik peab investeerima

Mina näeksin ainsa mõistliku lahendusena riigi suurinvesteeringut infrastruktuuri, mis sisaldab:

* Elektri tootmise viimine taastuvatele allikatele oluliselt suuremas mahus kui minimaalsed eesmärgid 25 protsenti aastaks 2020. Selleks annab häid suuniseid «Taastuvenergia 100 %» arengukava. Esimene eesmärk võiks olla suvel tuulise ilmaga saavutada täielik rohelisel energial toimetamine.

*Autode vahetuse ja koduste laadimisjaamade programm, mis jätkab Elmo projekti, kus valitsus aitab finantseerida kodanikel efektiivseid autosid, mis võimaldavad tasakaalustada loodud rohelise energiatootmise kõikumist.

Eesmärk võiks olla viia Eesti sõltumatuks välistest energiaallikatest ja seda kiirendatud korras, kuna praegu on kahjuks Eesti üks saastavamaid riike Euroopas mitte ainult transpordi osas, mis on meile tohutu ühiskondlik kulu. Palju see maksta võiks on täpselt raske öelda, suurusjärk on miljardites, kuid meil on vajalik viia oma riik päriselt 21. sajandisse, et olla mingilgi määral konkurentsivõimelised ja meelitada tagasi lahkunud inimesi. Kindlasti on kütuseaktsiisi tõstmisest palju mõistlikum meede uue auto riigilõivu tõstmine, kuna meile on kütusest suurem ühiskondlik kulu uute autode import.