Neljapäeval Õpetajate Lehes: väikegümnaasiumide kadumisest, Madisoni mõtteroimadest, esinemisjulgusest

Õpetajate Leht 30. aprillil 2015 Foto: Õpetajate Leht

Sel nädalal neljapäeval ilmuvast Õpetajate Lehest võib lugeda:

Väikegümnaasiumid kaovad ajalukku

Eestimaa 47 koolis õpib sel õppeaastal alla viiekümne gümnasisti. Neist seitse jätkab sügisest tööd põhikoolina ning veel seitsmes kaob gümnaasiumiosa paari aasta jooksul.

Väikesed venekeelsed eestlased

«Kuidas lõimida nii, et neist, kes on teiskeelsesse kollektiivi tulnuna andnud ära tükikese iseendast, ei saaks mikrokogukondi sellessamas kollektiivis? Et me ei võtaks neilt ära, vaid annaks neile juurde. Keeleoskust. Usku eestlastesse ja Eestimaasse,» kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Mari Klein.

Madisoni mõtteroimad

«Oli ülihea, et EKRE-l läks õnneks seekordsetel valimistel künnis ületada ning riigikokku pääseda (mis sest, et mina neid iialgi ei vali). Igasuguste äärealadel uitajate seotud hoidmine ühiskonna ja tema juhtimissüsteemidega on kokkuvõttes ühiskondadele odavam ja turvalisem lahendus kui nende tõrjumine või väljaarvamine. Kui ka muud ei saavuta, siis annab fanaatikutega läbikäimine võimaluse nende võimalikke vägivaldseid meeleheitesamme kaugemasse tulevikku lükata,» kirjutab Kaarel Tarand.

Teadmistepõhisuse restart

«Haridussüsteemis lapitakse jätkuvalt katust. Äkki on lõpuks aeg vundamendiga tegelema hakata ja süsteem tervikuna üle vaadata?» küsib kirjanik ja kutseõpetaja Veiko Belials.

Mõistete eluruum ja eluõigus

Haridus ja kasvatus on otsekui veidras sõltuvusseoses kaksikud. Kui tõrjume kasvatuse, saame harimatuse. Ja harimatus tõrjub kasvatuse ühtaegu haridust ennast kahjustades. Just hariduse nimel tuleb säilitada kasvatuse eluõigus, arvab TLÜ dotsent Tiiu Kuurme. Haridusest ja kasvatusest kirjutavad ka Karmen Trasberg, Ene-Mall Vernik-Tuubel ja Edgar Krull.

Ma ei julge!

Avaliku esinemise julgus tuleb koos kogemustega. See kehtib nii õpilase kui ka õpetaja enda puhul, teab Tallinna Arte gümnaasiumi klassiõpetaja, TEA keeltekooli lektor Kristi Kiilman.

Kas igaühest võib saada filmirežissöör?

Balti filmi- ja meediakoolil on Ida-Virumaal suured plaanid – pakkuda õpilastele filmialaseid töötube, korraldada täiskasvanutele lühifilmi intensiivkursusi ning tutvustada piirkonda võimaliku filmivõttepaigana, kirjutab Ago Gaškov.

Gümnaasium ja kutsekool ühe katuse alla?

Pikka aega on olnud õhus idee, et väiksed maagümnaasiumid võiksid liituda naabruses asuva kutsekooliga, kuid viimasel ajal räägitakse sellest järjest vähem.

Haridusuuenduse konverents: hääled väljalt

Haridusuuenduse konverentsil toimus andragoogide ja haridusjuhtide kohtumine «Hääled väljalt – milline on andragoogide/haridusjuhtide roll haridusuuenduste loomisel täna ja homme?». Töötoa viis läbi andragoog ja õppejõust uuendaja Piret Jeedas koos teiste andragoogide ja haridusjuhtidega.

Taani kogemuste najal aktiivõppekooliks

Taani vabakoolist saadud aktiivõppe kogemused on muutnud Pärnu vabakooli igapäevaelu: õpetajad on meetoditeadlikumad, tunnid tegusamad ja huvitavamad.

Uued suunad alushariduses

Haridusuuenduse konverentsil peeti ka kaks alusharidusega seotud töötuba – «Traditsioon ja innovatsioon alushariduses» ning «Juhati ehk GPS õppetöös». Neis töötubades toimunust annavad ülevaate Silvi Suur ja Elyna Nevski.

Vilde – ateist, sotsiaaldemokraat ja naljamees – või hoopiski mitte?

Möödunud reedel peeti kirjanik Eduard Vildele pühendatud konverentsi, mille sisukates ettekannetes vaagiti kirjaniku elu ja loomingut, maailmavaadet ning seisukohti eri nurkade alt. Suurima tähelepanu osaliseks sai Vilde muuseumi juhataja Kairi Tilga ettekanne Vilde tervise seostest apteekriproua Raheliga, kirjutab Mari Klein.

Koertest kirjutamine võib olla kunst

Kaks värskelt ilmunud laste- ja noorteraamatut, mis kõnelevad koertest, on hea näide sellest, kui erinevalt ja eriliselt on võimalik kirjutada lihtsatest asjadest, nagu koeraga kohtumine või koera kaevatud salakäik.

Põnevad merelahingud

Tartu ülikooli ajalootudeng Kristjan-Jaak Rätsep kirjutab mereajaloohuvilistele sobivast raamatust, mille autor on tuntud sõjaajaloolane Mati Õun.

Muinasjutuline matemaatika

Õpetajast sai suur kuri hunt, lastest kitsetallekesed, kes jäid ootama hundi koputamist klassiuksele. Kes ei teadnud, mitu korda koputati, selle sõi kuri hunt ühe suutäiega ära, kirjutab Rosma kooli õpetaja Kai Karell.

Heinike Heinsoo – hea vadja keele hoidja

Märtsis esitles Tartu ülikooli õppejõud ja keeleteadlane Heinike Heinsoo vadja keele lugemikku «Vad’d’a sõnakopittõja», mis on esimene vadja keele õppimiseks mõeldud raamat maailmas üldse. Paraku on vadja keelt kõnelevaid inimesi kõigest kümmekond.

Metsa saab alati tuppa tuua

Hiireviu tõstab pesas samblatutte paremini kahele munale toeks ja sätib end taas hauduma. Arvutiekraanilt on näha väikseimgi pisiasi, linnu iga liigutus ja sulgede värv, isegi pesamaterjaliks kasutatud kuuseoksad võib ükshaaval üle lugeda, kirjeldab Madli Leikop looduskaamerate kasutamist õppetöös.

Vürst Igori päikesevarjutus

1. mail 1185 toimus päikese täisvarjutus, mis sai nähtavasti peamiseks põhjuseks vanavene tähtsaima kirjandusmälestise «Lugu Igori sõjaretkest» sünniloos. Novgorod-Severski vürst Igor Svjatoslavitš otsustas võita kuulsust ja sõitis võitlema oma veresugulaste polovetsidega. Igor hukutas oma ja vasallide väe ning sattus vangi, jättes Vene piirid avatuks stepi vastu. Vürsti vangilangemine seostatakse põhjuslikult päikese kadumisega. Kuigi «päike pimenedes tee tal tõkestas», läks noor uljaspea polovetsidega tüli norima. Tegelikult toimus päikesevarjutus siiski ilmselt paar päeva pärast pealahingut, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.