Lugejate lühiarvamused: kas Eesti peaks pagulasi vastu võtma?

Idlib 2015-03-09 IDLIB, SYRIA - MARCH 9: Syrians are seen in a refugee camp near Atme town of Syria on the border with Turkey, March 9, 2015. Syrians fleeing war and left their homes in Atme town of Syria's Idlib stay in handmade tents and struggle with difficult conditions. Refugees taking shelter in the area near Reyhanli district of Turkey's Hatay province are uneasy about the ongoing war in addition to food shortage and heavy winter. In the camp which is hosting around 50,000 Syrians, refugees have problems on water and electricity supply, food and health service and the camp is expanding every passing day. Cem Genco / Anadolu Agency Photo: Cem Genco / AA / TT / kod 10611 ***USA, U.K., CANADA AND FRANCE OUT*** ***BETALBILD*** Foto: / AA / TT/ANADOLU AJANSI

Postimehe arvamusportaal avaldab lugejate lühiarvamused teemal, kas Eesti peaks pagulasi vastu võtma.

Süüria põgenikud. Foto: Scanpix Foto: / AA / TT/ANADOLU AJANSI

Tõelistele põgenikele tuleks abi pakkuda

Olen üldiselt arvamuste osas suhteliselt vaoshoitud, kuna mulle tundub, et oleme jõudnud ajajärku, kus on üsna palju arvajaid ja vähem konkreetseid ja tarku tegusid. Aga kuna teema on minu hinnangul palju globaalsem, kui esmapilgul tundub, kirjutan paar rida.

Kui õnnestuks kuidagi kindlaks teha, kas tegu on päriselt ka põgenikega. Kui see on tõsi, siis oleks loomulik abi pakkuda, aga tegelikult ilmselt kellelgi pole täit kindlust, mis on nende inimeste tegelik taust ja eesmärk. Pole välistatud, et tegemist võib olla ka näiteks Islamiriigi laiendamise taktikaga, millega täna Euroopas mitmed riigid hädas on.

Ühest küljest peame pakkuma abi, aga ainult neile, kes alluvad meie ühiskonna reeglitele. Vastasel juhul kaotame selles «vaikses sõjas» oma identiteedi.

Autor: Hannes Nõlvak

Hispaaniasse põgeneda üritanud Aafrika migrandid. Foto: Scanpix Foto: Reuters / Scanpix

Muidusööjate ülalpidamise vastu

Eesti peaks olema väga ettevaatlik sisserändajate suhtes, sest näited sellest on kohe võtta Soomest ja Rootsist. Meil on veel säilinud vaatamata kõigele oma kultuur ja tõekspidamised.

Võõrad, kes siia elama tuleksid, sülitavad meie kultuurile sõna otseses mõttes ja hakkavad elama oma põhimõtete järgi. Nad ei ole huvitatud siin töötamisest, küll sigitavad lapsi ja nõuavad abirahasid. Suureneb kindlasti ka kuritegevus. Ja kui me hakkame neid korrale kutsuma, süüdistatakse meid võõraviha õhutamises.

Mina kui maksumaksja olen vastu sellele et hakkaksin muidusööjaid ülalpidama.

Kui mõni Euroopa riik tahab endale probleeme - lasku käia - aga Eesti seda teha ei tohiks. Kui, siis ainult teatud arv Ukraina sõjapõgenikke, aga ei ühtegi murjanit!

Autor: Tõnu Piirisild

Ida-Ukraina põgenikud. Foto: Scanpix Foto: SCANPIX

Tuleb arvestada probleemidega

Üldiselt praegune Euroopa (suurlinnad) meenutab natukene neid aegu, kui mustanahalisi Aafrikast orjadeks veeti.

Kõik musta töö teevad ära neegrid, ainult selle vahega, et nüüd nad sõidavad Aafrika mandrilt ise minema põgenikelaevadega. Käisin hiljuti Helsingis ja Pariisis ning tekkis küsimus, kuhu ma sattusin, kas Euroopasse või hoopis Aafrikasse? Neid on seal lihtsalt hirmus palju. Ja kõikide lihtsamate ja mustemate tööde peal. Tekib küsimus, kes siis enne neid töid tegi ja kuidas üldse ilma põgeniketa oleks hakkama saadud?

Võib-olla tõesti peaks neid ka Eestisse tooma, aga enne tuleb kindlasti arvestada sellega, et pooled neist ei oska ei kirjutada, lugeda, arvutada ega ka levinud keeli. Kõigepealt kuluks umbes aasta, et neile õpetada kõige elementaarsemaid asju.

Ja kindlasti tuleks ka sellega arvestada,et pooled nendest ei hakkagi tööle, vaid kerjavad niisama või töötavad kuskil ebaseaduslikult või langevad meie kuritegelike jõukude ohvriks (saadetakse tänavale varastama jne).

Autor: Lorita Killing