/nginx/o/2015/04/28/4009923t1hd406.jpg)
/nginx/o/2015/04/28/4009923t1hd406.jpg)
Tallinna Ülikooli õppejõud ja Tallinna Linnavolikogu liige Barbi Pilvre kirjutab, et koolidele võiks anda vabaduse otsustada õppeaasta pikkuse üle, sest see mis töötab väikeses maakohas, ei pruugi olla sobiv suures linnas.
Barbi Pilvre: koolid võiks ise otsustada õppeaasta pikkuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minu lapse koolis pikendati aastat juuni keskpaigani ja tekitati aprillikuusse veel üks vaheaeg. Muutus on väga tervitatav, sest sellega poolitati ülipikk väsitav III veerand.
Kooliaasta lühendamise kasuks räägivad asjaolud, et suurel osal lastest pole maal vanavanemaid ja juuni on jaanipäevani enamasti töölkäimise kuu, isegi üks kiiremaid aegu paljudes töökohtades.
Minu poolest võiks kooliaastat rahulikult hõrendada ja pikendada jaanipäevani. Vastasel korral on vanematel sund osta kalleid linnalaagreid või kui raha ei ole, istub laps kolm nädalat arvutis või teleka ees. Mõnes koolis on juunis linnalaager tasu eest lastele, kool ise organiseerib, vanemad maksavad ja lapsed käivad raha eest juunis koolis edasi. Need laagrikohad on täis. Hea pool asjast on see, et õpetajatel on võimalik lisaraha teenida ja vanematel muretu tööl käia (igaks juhuks ütlen, et ironiseerin).
Suvelaagrid on hea äri ja madalapalgalistele haridus-kultuuritöötajatele hea lisaraha teenimise võimalus, lisaks toob vaba eraraha haridusse ilma sihtasutuste ja muude juriidiliste abiskeemideta. Samas tekitab tasuline laagrisuvi ebavõrdsust, kui perel seda raha pole. KOVid teevad vähemalt Tallinnas ka odavaid laagreid, aga need täituvad silmapilkselt.
Tänapäeva laps enam õues sageli iseseisvalt tegevust ei otsi ja suures linnas sageli polegi kuskile minna õues.
Maakodusse, kui selline olemas on, laps üksi ka ei lähe ju. Tean peresid,kes võtavad oma puhkuse välja mitte samal ajal, vaid eraldi, et lapsel oleks üks vanem vaba aja veetmiseks kodus.
Kolme kuu pikkune vaheaeg kuulub aega, kus kõigil olid mittetöötavad vanaemad maal. Kaks kuud on vaheajaks täiesti piisav ja igavene probleem sellegi sisustamisega. Vanemate rahakott peab igatahes kopsakas olema. Palju lihtsam oleks, kui koolipäevad oleksid lühemad ja aasta pikem haridusrahade arvel. Võib-olla peaks koolidele tööaasta pikkuse osas andma mingis piires autonoomia. Mis töötab väikeses maakohas, ei pruugi olla sobiv suures linnas.
Igaks juhuks mainin, et ise veetsin lapsepõlve suved Saaremaal vanema-vanaisa juures maatöid tehes, metsas ja mere ääres.