Remo Holsmer: Excel ei muutu inimesest olulisemaks

Remo Holsmer Foto: Riigikogu kantselei

Valitsuse eesmärk pole midagi muud kui Eesti elu parandamine, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (Reformierakond).

Värskelt ametisse asunud valitsuse puhul on tabelarvutusvahendi Excel nimi muutunud kõlavamaks kui sellesse kirjutatud ideede sisu. Ka minult on küsitud, kas Eestit juhitakse Exceliga. Vastus on muidugi «koos Exceliga». Nagu iga pere planeerib oma kulutusi, teeb seda ka riik. Ilma Exceli maagilise jõuta liita ja lahutada Reformierakond ühtegi valitsust ei moodusta.

Aga üks arvutitarkvara on vaid vahend. Küsimus on, millistele Eesti ees seisvatele väljakutsetele värskelt ametisse asunud valitsus vastu astub. Olemuslikult tuleks need jagada kaheks: otse valitsuse mõjutatavad ja väljaspool meie otsest mõjusfääri olevad protsessid.

Otse poliitiliste valikute kaudu sõnastatavateks eesmärkideks on meie demograafilise olukorra parandamine, ettevõtluse soodustamine maksukeskkonna muudatuste kaudu ning ühiskonna sidususe suurendamine, luues võimalused väiksema sissetulekutega inimeste olukorra parandamiseks. Siia lisandub ka riigikorralduse kaasajastamine, riigi- ja haldusreform ja Eestile ainuomase eduka e-riigi kuvandi arendamine (näiteks e-residentsuse muutmine reaalselt riigile kasu toovaks).

Meie mõjusfäärist väljas olevate tegurite ning tulenevalt geopoliitilisest olukorrast peab Eesti kindlustama oma julgeoleku, panustades NATO liitlaste kohaloleku toetamisse ja riigipiiri tugevdamisse ning osaledes aktiivselt Euroopa Liidu ühtse välispoliitika kujundamisel.

Kirjeldatud eesmärke defineerisid moel või teisel kõik valitsuse moodustanud erakonnad. Märtsi algul toimunud riigikogu valimistel andsid Eesti inimesed toetuse nende ideede realiseerimiseks. Reformierakonna, IRLi ja SDE 59 riigikogu saadikut andsid oma allkirja leppele, mille alusel järgmised neli aastat Eesti riiki arendatakse.

Selle kohaselt panustab riik julgeoleku tagamisse ja liitlaste kohalolekusse vähemalt 2% SKTst. Needsamad saadikud soovivad tõsta esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni ning maksta kolmelapselisele perele 200 eurot lasterikka pere toetust, seda lisaks kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele. Eesmärk on ju kantud põhiseadusesse kirjutatust – et Eesti riik kestaks. Või lihtsustatult, et sünniks rohkem lapsi.

Väiksema sissetulekutega inimeste olukorra parandamiseks suurendab valitsusliit järgmise nelja aasta jooksul maksuvaba tulu 154 eurolt 205 euroni. Selle tulemusel säästab iga tulusaaja aastas 120 eurot.

Ühtegi neist eesmärkidest ei saaks täita, kui poleks lisaväärtust loovaid Eesti ettevõtjaid. Eesti maksukeskkonna probleemiks on olnud liiga kõrged tööjõumaksud, millele on viidanud nii tööandjate esindusliidud kui ka rahvusvahelised sõltumatud hindajad.

Sel aastal langes tulumaks 20%-ni ja töötuskindlustusmakse 3%-lt 2,4%-ni, kuid töökohtade loomise ning ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks langetab valitsus sotsiaalmaksu veel 1% võrra. Kui arvestada seda, et ka maksuvaba tulu suurendamine vähendab ettevõtete tööjõukulusid, siis polegi seda üldse vähe.

Kõik eespool viidatud eesmärgid kas vähendavad riigieelarve laekumisi või suurendavad väljaminekuid. Millest lähtus valitsusliit täiendavate katteallikate planeerimisel? Valitsus soovib maksustada tulude asemel rohkem tarbimist ja pahesid. Sellise maksustamise mõju majandusele on vähem pärssiv. Seetõttu suureneb järgmistel aastatel nii kütuse- kui ka tubaka- ja alkoholiaktsiis. Vähendatakse maksuerisusi ja kokkuhoidu annab ka riigiaparaadi efektiivsemaks muutmine.

Kui kõige rohkem avalikkuse tähelepanu pälvinud kütuseaktsiisi tõstmisest rääkida, siis pole seda muudetud viis aastat. Eestis ei ole automaksu ja aktsiisitõus toob aastas vaid viiesendise kütuseliitri hinnatõusu, mida on vähem kui hinna kõikumine kuude lõikes või erinevates tanklates. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on prognoositav keskmise palga kasv järgmise nelja aasta jooksul ca 26% ja seetõttu ei kahane ka inimeste ostujõud (aktsiisitõusu mõju inflatsioonile on 0,26%). Samal ajal suureneb järgmise nelja aasta jooksul riigieelarvest teede rahastamine 271 miljonilt eurolt 315 miljoni euroni, nii et kaudselt suunab riik kütuseaktsiisi laekumistest ka vahendeid otse tagasi teedesse.

Valitsuse eesmärgiks pole midagi muud kui Eesti elu parandamine. Seda nii ettevõtjate jaoks tööjõumaksude langetamisel, paljulapseliste perede ja väiksema sisstulekutega inimeste täiendaval toetamisel kui ka julgeolekusse panustamisel.