Nõupidamise viimasel koosolekul 26. apr. harutati küsimust, missugusele alusele naesterahva keskharidust tuleks rajada (jutt on Peterburis toimunud ja keskkoolide reformi arutanud mitmepäevasest nõupidamisest, kus osalesid riigivolikogu liikmed ja keisririigi haridusminister – toim).
Postimees 1915. aastal: «naesterahvad on küllalt juba näidanud, et…»
Suurem osa nõupidamise liikmeid leidis, et nüüd mitte enam tarvis ei ole poisslaste ja tütarlaste gümnaasiumi õppekavade vahel vahet teha. Sest naesterahvad on küllalt juba näidanud, et nad mitmesugustel tööaladel iseseisvalt tegevad võivad olla ja kasulikult tööd teha, ja et nende arv, kes iseseisvalt tööd tahavad teha, iga aastaga järjest kasvab. Koosolijad olid kõik selle poolt, et tütarlaste gümnaasiumi õppekava poisslaste gümnaasiumi õppekava kõrgusele tõstetaks, et naesterahvastele hõlpsamaks teha iseseisvalt tööle asuda. Teiste jaoks, kes seda ei soovi teha, pakuvad naesterahva kutsekoolid küllalt tarvilikku haridust.
Pikemaid vaielusi tekitas küsimus, kas võivad poisslapsed ja tütarlapsed üheskoos keskkoolis käia. Enamus leidis, et selle küsimuse otsustamiseks, mille üle isegi Lääne-Euroopas ja Ameerikas alles vaieldakse, küllalt tarvilikku materjali saada ei ole, ei Venemaalt ega ka väljamaalt. Sellepärast avaldas nõupidamine soovi, et luba andmise juures ühiseks kooliskäimiseks võimalikult ettevaatlik oldaks, ja et igal üksikul korral selleks eraldi luba peab nõutama.
PM 28.04.1915