Tarvi Pihlakas: maaelu maksustamine ehk peatage Toompea

Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Viimaste päevade kütuseaktsiisi tõusust tekkinud arutelu ja eelkõige maal elavate inimeste vaatenurga välja toomine on väga selge näide vaatenurkade killustumisest lähtuvalt elukohast, kirjutab Koeru Vallavolikogu liige Tarvi Pihlakas.

Kütuseaktsiisi tõstmine on ilmselgelt maal elavale inimesele kahjulik ning järgmine samm maaelu hääbumise suunas. Kuulates väidet, et soovitakse maksustada kahjulikku tarbimist, jõuab tahes tahtmata järeldusele, et maal elamine on kahjulik.

Koondati päästjaid

Kuidas sellise teooriani jõuda võib: Otsustati koondada riigis toimivaid päästekomandosid, kuna sellises koguses komandod on kahjumlikud riigile. Komandosid koondati eelkõige maapiirkonnas, kuna seal on elanike arv väiksem. Pakuti, et tehke vabatahtlikud päästekomandod, kuid kahjuks ei olnud kuulda, et sama ettepanekut oleks tehtud linnades asuvate komandode toimimise tagamiseks.

Vabatahtlikkuse alusel toimivaid päästekomandosid on täna mitmeid ja au neile, kuid nagu ka häirekeskuse kodulehelt võib lugeda ei kuulu nende poolt teostatavate tegevuste hulka elupääste võimekuse tagamine ehk jääb mulje nagu maal elu päästmine ei ole prioriteet. Kui kiiresti suudab väljakutsele reageerida kevadkündi teostav vabatahtlik päästja, võrreldes linnas päästekomando kõrval asuvas majas kontoris töötava raamatupidajaga, jääb ainult katse taha aga kaldun arvama, et reageerimiskiiruse eelis on kontoritöötajal.

Koondati politseinikke

Otsustati koondada piirkondades töötavaid konstaableid, kuna sellises koguses politseinike ülalpidamine oli riigile kahjumlik (ei jõua kõigile õiglast palka maksta) ja ametlik põhjendus on, et nii saaks iga politseinik keskenduda konkreetsele tegevusele, kes patrullimisele ja kes kogukondlikule tööle. Kui riigi taasloomise algusaegadel oli piirkonnapolitseinike roll olla osaks oma kogukonnast ja tunda oma kogukonna liikmeid, siis tänasel päeval on tekkinud olukord, kus kohalikes lehtedes peab üles panema tutvustuse, kes on nüüd piirkonnas konstaabel, et maal elavad inimesed nad ikka ära tunneks ja võimalikke petturitega segi ei ajaks.

Väga ilmeka näite tõi üks veel maal majutusasutust pidav (tõenäoliselt kuni majutusasutuste tulumaksu tõusuni) maaelanikust omanik, kellel tekkis ühel hommikul sõnelus ruume rentinud joobes noormeestega, kes ei soovinud lahkuda. Omanik oli sunnitud lõpuks teavitama, et kui noormehed ei lahku, siis kutsub ta politsei, mispeale üks noormeestest võttis välja noa ning lausus rahulikult – aga kutsu, selle aja peale kui politsei ükskord kohale jõuab, põletame su majapidamise maha. Omanik kaaludes variante otsustas taanduda, sest nii politsei kui ka pääste oleks tõesti kohale jõudnud alles min 45 minuti jooksul.

Kütuseaktsiisi tõstmine 

Arutatakse kütuseaktsiisi tõstmist, kui kahjuliku tarbimise maksustamist. Kuid keda siis õigupoolest maksustatakse ja kas see on astmelise maksustamise üks vorme, ainult et piiri ei tõmmata sissetulekute vaid elukoha järgi? Linlase naabruses on pood, arstiabi, apteek, omavalitsus, kultuuriasutused jne ehk üldjuhul kõik käe/jala juures ning paremal juhul on ka ühistransport tasuta, et saaks tasuta külastada erinevaid kaubanduskeskusi, leidmaks enda jaoks odavamat ja paremat kaupa.

Maaelanik aga ostab kütust, mida paneb oma 2000ndate alguses soetatud autosse (mis teda ka lumerohkete talvete korral hätta ei jäta) ning sõidab mitme kilomeetri kaugusel asuvasse asulasse ostma seda, mida parasjagu saada on ja üldjuhul kallima hinnaga, kui linnas. Lapsed on vaja viia kooli ja trenni ning paljudel juhtudel (tulenevalt tööpuudusest maal) sõita ise linna tööle. Arsti juurde sõiduks on vajalik broneerida terve päev.

Maaelu väljasuretamine

Maaelanikust naaber ütles ükskord, et maal elamiseks peab rikas olema ning omades nüüd pikemaajalist elamise kogemust maal tuleb tõdeda, et tõesti peab maal elamiseks omama rohkem rahalisi ressursse, kui linnas.

Nii, et mida rohkem vaagida kujunenud olukorda, tekib küsimus, et mida tegelikult maksustatakse ja kus on see piir, millal maaelanik välja sureb?

Selle teema üle mõtiskledes tabasin ennast ümisemas Alo Mattiiseni laulu «Peatage Lasnamäe» ja kuidagi loomuliku jätkuna asendus sõna «Lasnamäe» sõnaga «Toompea». Seda sellest seisukohast, et tulgem Toompealt alla ning vaadake maaelaniku hinge just nagu laulus soovitatud.