Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Kristi Raik rääkis tänases «Postimehe Päevaintervjuus» Eesti-Soome suhetest ja Venemaa mõjust nendele ning tõi välja, et Helsingi võib näida Moskva suunal naiivne, kuid tegelikult ei ole.

«Soomes on tugev enesetsensuuri traditsioon. Soome poliitilises debatis pole heaks tooniks rääkida väga kriitiliselt Venemaast,» selgitas Raik, kes osaleb nädalavahetusel toimuval Lennart Meri konverentsil.

«Soomes on haruldaselt kriitilisi sõnavõtte tehtud pärast Krimmi annekteerimist. Soome on öelnud, et nad ei aktsepteeri, mida Venemaa teeb Ukrainas. Üldiselt aga ei ütle Soome poliitikud enamasti välja, et peavad Venemaad ohtlikuks Soomele. See ei tähenda, et nad nii ei mõtleks. See debatt on mitmekihiline ja võib näida esmapilgul naiivsena.»

Raiki sõnul mõistavad Soome võimud kindlasti Venemaalt tulenevat ohtu. «Kohati on raske aru saada, kust läheb teeseldud naiivsuse ja tegeliku naiivsuse vaheline piir. Inimesed, kes Soome välispoliitikat kujundavad, pole kindlasti naiivsed. Kui vaadata Soome avalikku debatti laiemalt, siis naiivsust on rohkem ja mõeldakse, et kui ollakse vaikselt kedagi ähvardamata, siis ehk keegi teine ei ähvarda ka. See on minu meelest ohtlik naiivsus.»

Ta lisas, et Eesti ja Soome arusaam Venemaast on muutunud oluliselt sarnasemaks kui see oli näiteks kaks aastat tagasi.

Vaata videost lisaks, mida rääkis Raik Eesti-Soome suhetest ja sellest, miks paljud soomlased NATOga liitumist ei toeta!