Andekad inimesed tuleb riigist eemal hoida!
Neile, kes minuga juhtunut jälginud ei ole, selgitan lühidalt. Riik ei ole suutnud riigieelarvest mõistlikel alustel sporti rohkem kui 20 aasta jooksul piisavalt rahastada. Seetõttu on aastaid toiminud mõistusevastane skeem, kus riigifirmad toetavad Eesti sporti. See praktika sattus tugeva löögi alla, kuna Juhan Parts pidas valeks, et riigiettevõte Tallinna Sadam toetaks EOK vahendusel Eesti sporti 250 000 euroga (s.o 4,2% EOK eelarvest).
Selge on, et raha peaks tulema sporti otse riigieelarvest. Süsteem, mis seni kehtis, on tõesti küsitav, kuid mitte seepärast, et Eesti sport seda raha hädasti ei vajaks, vaid seepärast, et Eesti sportlased, alaliidud, treenerid, kaasaelajad jt peavad seda raha, verepisarad laubal, kokku kerjama.
Valitsus ootab medaleid (miks ta muidu selle eest alati suure joviaalsusega premeerib), kuid rahastamisskeem on hullem kui nõukogude ajal. Siis nõudis ka valitsus/partei medaleid, kuid maksis ka nendeni jõudmise kinni. Nüüd ründab juristist minister salakavalalt sporti ja sportlasi nagu poisike, kellele on õhupüss kätte antud, ning lubab kõik maha kõmmutada, kes tema poolt ei ole.
Minu viga oli see, et EOK presidendiks saades ei otsustanud ma kohe (minu jaoks ühiskondlikust ametist) Tallinna Sadama nõukogust lahkuda. Selleks ei olnud juriidilist ega ka moraalset vajadust. Kuid ma muutusin rünnatavaks. Ma taandasin end otsustamisest, kuid nagu näha, sellest ei piisanud.