Rait Maruste: EKRE paljastuv nägu

Rait Maruste
, poliitik (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rait Maruste.
Rait Maruste. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on üha tuntavamalt astumas Euroopa teiste paremäärmuslaste ühtsesse rivvi, keda üha ilmsemalt soosib Moskva mitmel erineval moel, kirjutab Postimehe arvamusportaalis poliitik, endine riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (Reformierakond).

See, et uue tulija nägu ja tegu üha selgemaks saab, on ju iseenesest hea. Rahvale saab selgemaks, kes on kes, mis asja ja kuidas ajab. Valimiste eelne sile jutt ja puhevil suled tekitavad kergesti arusaamist ja ootust, et ongi midagi uut ja edasiviivat, mida kaasaegne demokraatia ju ikka ja alati vajab.

Üksikud märgid varasemast küll viitasid tähelepanelikumale vaatlejale, et EKRE on üha tuntavamalt astumas Euroopa teiste paremäärmuslaste ühtsesse rivvi. Nagu on üha ilmsemaks saamas ka see, et Moskva mitmel erineval moel neid soosib ja toetab. Nüüdne liikumine kinnitab tähelepanekute paikapidavust.

Viis, kuidas riigikogu toetusrühma looma hakati, seda lõpuks teostati ja tagantjärele Martin Helme suu kaudu õigustati, annab selget tunnistust sellest, et EKRE arusaamine põhiseaduslikest väärtustest, kaasaegsest demokraatiast, sh parlamentaarsest demokraatiast ja protseduuridest on pehmelt öeldes piiratud, et mitte öelda tagurlik.

Meie rahva poolt referendumil heakskiidetud põhiseaduslik kord näeb ette nii riigi kui igaühe vabaduse kui meie elukorralduse ühe alusväärtuse. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele ja -määratlusele ning õigus mitte olla diskrimineeritud. Seejuures, nagu demokraatiale olemuslikult kohane, üks õigus või vabadus ei ole ülimuslik teise õiguse, vabaduse või väärtuse ees. Ühelgi neist ei ole domineerivust teiste ees, kõik õigused ja vabadused peavad olema võrdselt kaitstud.

Sama kehtib ka toetusrühma loomisele. See on ühinemisvabaduse üks avaldustest ning igaühel riigikogu liikmetest on õigus selles osaleda või mitte. Kui see tahetakse teha kinniseks - see on ju demokraatlikus ühiskonnas ka võimalik -, siis on see midagi muud - näiteks EKRE siseelu ja sinna ta peaks jäämagi.

See aga ei ole olemuslikult parlamendi toetusgrupp.

Parlament on avalik demokraatlik institutsioon ja suletud ideoloogilised klubid toetusgrupi sildi all sinna ei kuulu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles