Õpetajate Leht 24. aprillil 2015

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel võib Õpetajate Lehest lugeda: 

Kas innovatsioon otsib rakendust või haridus vajab innovatsiooni

TLÜ kasvatusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter ja TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Pille Slabina kirjutavad Tallinna ülikoolis toimunud haridusuuenduse konverentsist «Traditsioon ja innovatsioon hariduses», kuhu olid väitlema kutsutud Toivo Maimets, Kristjan Port, Rasmus Rask ja Liisa Pakosta. Konverentsipäeva saatsid küsimused. Kas innovatsioon otsib rakendust või haridus vajab innovatsiooni? Mida pidada hariduses innovaatiliseks? Kui suur osa sellest, mida me täna rakendada püüame, on mõtete ja ideedena meie ümber olnud juba aastakümneid?

... et kõik ei näeks, milline loll ma tegelikult olen ehk Mis kasu on enesemääratluspädevusest?

«Enesemääratluspädevus räägib suuresti sellest, millest ka kliiniline psühholoogia – iseenda mõistmine on psüühilise tervise aluskomponent ning viise, kuidas aidata inimestel seda efektiivselt teha, otsivad ja uurivad paljud vaimse tervise spetsialistid. See ei tähenda, et õpetaja peaks hakkama psühholoogiks. Küll aga seda, et kool saab arendada alusoskusi, mida on vaja iseenda psüühilise tervise ehitamiseks. Väga paljud täiskasvanud on hädas emotsioonide või mõtetega, mis toimetulekut ei toeta – näiteks pealkirjas mainitud võitlus iseenda ebaadekvaatsuse tajumisega on paljudele tuttav,» kirjutab Tallinna ülikooli teadur Grete Arro.

Kui ei meeldi, mine ära

«Olukorras, kui iga päev otsitakse arvukates töökuulutustes lasteaiaõpetajaid, tuleb esmajoones hinnata ja hoida neid, kes on oma ametile aastateks truuks jäänud, sellega suurepäraselt hakkama saavad ja seda tööd teha tahavad. Kauaaegsetel pedagoogidel, keda direktorid nimetavad lasteaia raudvaraks, peaks laskma oma elutöö väärikalt lõpule viia,» kirjutab nädalakommentaaris Õpetajate Lehe ajakirjanik Tiina Vapper.

Kõnekeele kaitseks

«Kõnekeele üneemid ja täitesõnad, mida vahel nimetatakse ka tühisõnadeks, ei ole sugugi nõnda tühised; uue teabe poolest küll vaesed, täidavad need kõnes ometi olulist ülesannet,» kirjutab «Keelekaste» rubriigis Priit Põhjala.

Kas õpetaja ja õpilane võivad olla Facebookis sõbrad?

«Facebookis peaks õpetaja sõbrustama kogu oma klassiga või siis mitte ühegi õpilasega,» arvab Helsingi Vuosaare põhikooli õpetaja Carol Pellja.

Kes peaks kiitma koka keedetud suppi?

Eelolevast sügisest võivad kutsekoolid taotleda endale õigust oma lõpetajatele ise kutset anda, kuid kutse andmise «mängureeglid» paneb ka edaspidi paika ikkagi töömaailma kutseandja, mitte kool ise, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

Lähituleviku Eesti nägu: doktoriõppe väljakutsed kiiresti muutuvas maailmas

«Edukaimad riigid panustavad eelkõige haridusele, mis on teadusel tugineva arendustöö, moodsa sõnaga innovatsiooni vundament,» kirjutab Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. «Kui meil pole korralikku lastetuba ja sellega kaasnevat haridust, pole meil riigina šansse tõsiseltvõetavaks saada.»

Kuidas õpetada võõrkeeli?

«Õpetajal peab olema võimalus ise otsustada, mida ja kuidas ta õpetab, aga teda ei tohi jätta üksi ja kui ta soovib tuge, tuleb talle seda nii kooli kui ka riigi tasandil ka pakkuda,» kirjutab Tallinna ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder.

Võõrkeeleõpetajad maailmakongressil

Ene Peterson ja Tõnu Tender kirjutavad Kanadas Niagara Fallsis toimunud nüüdis(võõr)keelte õpetajate maailmakongressist (World Congress of Modern Languages 2015. Collaborating across Languages and Borders), mille korraldasid rahvusvaheline nüüdis(võõr)keelte õpetajate organisatsioon ning Kanada võõrkeeleõpetajate organisatsioonid.

Keeled suhu Tartu ülikooli uuest kolledžist

Käesoleva aasta algul koondus Tartu ülikoolis võõrkeelte tasemeõpe ja üleülikooliline võõrkeelteõpe maailma keelte ja kultuuride kolledžisse. Õppida saab 26 keelt. Tudengite kõrval on oodatud teisedki huvilised.

Mulle istub soome keele grammatika!

Soome Instituudi eestvõttel Eestis juba 18. korda toimunud Agricola olümpiaadil saavutas esimese koha Tõnis Tamme Tallinna ühisgümnaasiumi 11. klassist, kes oli ühtlasi noorim osaleja. Võitjale õpetab soome keelt õpetaja Heli Ojat.

TOEFL-test – milleks valmistuda?

Rahvusvahelisse ingliskeelsesse õppesse kandideerimisel tuleb tõestada oma inglise keele oskust. TOEFL-testiga hinnatakse mitte ainult testitava inglise keele taset, vaid ka akadeemilisi oskusi. Epp Kirss kirjutab TOEFL-testi kursustest Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuses.

Milleks keelduda heast ja kasulikust?

Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist saab saksa keele oskuse rahvusvahelise diplomi, kirjutab Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi noortekoordinaator Anna-Liisa Blaubrük.

Ladina keel on surnud, elagu ladina keel!

«Alates 1989/1990. õppeaastast on ladina keelt kohustusliku õppeainena õppinud kõik Sütevaka gümnaasiumi õpilased ja me oleme selle üle uhked,» kirjutab Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ladina keele õpetaja Gerli Laur.

Kui on õpioskused, tulevad ka teadmised ja keeleoskus

Lõimitud aine- ja keeleõpet, mis on end maailmas hästi tõestanud, kasutavad Eestis enamasti vene õppekeelega koolid. Keele- ja aineõppe lõimimist võiks olla rohkem ka eesti koolides, selgub LAK-õppe teemalises vestlusringis.

Lasteaednike liit koostab riigikogule märgukirja

Pöördumise eesmärk on, et lasteaiaõpetaja tööd väärtustataks sarnaselt kooliõpetajate omaga, selgitab Eesti lasteaednike liidu esimees Liili Pille. «Teeme ettepaneku kehtestada lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik palga alammäär üle Eesti. Kollektiivset pöördumist tutvustame alates 18. maist kõigis lasteasutustes, kus soovijatel ja toetajatel on võimalik sellele kuu lõpuni toetusallkiri anda.»

Jan Kaus: olen õppinud, kui habras on inimene ja et lähedus vajab aeglust.

«Inimest on võimalik pelgalt sõnadega jäädavalt katki teha. Hapruse tajumine on mind muutnud palju ettevaatlikumaks, näiteks suhtumises lähedastesse. Tean, et lähedus nõuab aeglust,» sõnab kirjanik intervjuus Meeli Parijõele. Juttu tuleb nii sellest, kuidas Kausi elu on mõjutanud lapsepõlve lemmikraamatud, aeda harinud vanaema ja kirjandushuvilised sõbrad, kui ka tema uutest kirjandusõpikutest.

Eile jüripäev, homme ussikuningapäev

Ussikuningapäev on tähtis päev. Homme kutsub ussikuningas oma alamad n-ö üldkoosolekule. Maod on praeguseks kõik kenasti talveunest üles ärganud – eile pidid viimasedki maa seest välja tulema.