Reinsalu ei kavatse kooseluseadusega tegeleda

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei kavatse kooseluseadusega edasi töötada, kuid lubab pingutada vähema bürokraatia nimel ja reformida pudelikaelaks osutunud prokuratuuri.

-Kuidas juhtus, et valimistel tagasihoidliku tulemuse saavutanud IRL väljus koalitsioonikõnelustelt palju paremas positsioonis kui märksa tugevama mandaadi saanud sotsiaaldemokraadid?

Ma ei hakka parteisid võrdlema, aga õige on see, et valimistulemus ei määra veel kõike. Meie esimene lähtekoht oli see, kas üldse võtta need läbirääkimised vastu. See oli väga tõsine arutelu ja väljakutse. See ei olnud nii, et läheme ühe ropsuga. Mõneti kujunes praegune parlamendipoliitika selliseks, kuna IRL oli kaalukeel: kas moodustatakse valitsus, kus on Keskerakond, või moodustatakse valitsus, kus Keskerakonda pole.

-Ilmselt seetõttu saitegi endale valitsuses võtmekohad, ma pean silmas rahandus- ja justiitsministrit, kelle on võimalus seaduseelnõusid stopata, neid kinni hoida, kooskõlastustega venitada.

Meedias on kohati jagatud seisukohta, et üks ministrikoht on tähtsam kui teine. Et ministeeriumid on mõneti nagu silotornid, mida üks partei hakkab oma programmiga sisustama. Ma olen põhimõtteliselt selle hoiaku vastu. Minu meelest peaks valitsus olema üks meeskond, kes langetab põhimõttelised poliitilised valikud, ja siis viiakse need ellu. Ministeeriumide jooksev juhtimine peaks olema kantslerite ja üsna professionaalsete tiimide peal.

-Lähtudes teie personaalküsimustest, levis kohe pärast valimisi uudis, et erakonna esimees Urmas Reinsalu võtab kehva valimistulemuse eest vastutuse ja suvel esimeheks ei kandideeri. Ometi istute minu vastas nüüd justiitsministrina: ühest loobute, kuid saite teise kõrge koha asemele.

Ma ei usu, et need omavahel nii üks ühele seotud on. Pidasin mõistlikuks, et erakonna suurkogu valib uue liidri. See on poliitikas üsna tavaline, võib-olla Eestis mitte nii väga sisseharjunud loogika. Kui erakonna ambitsioon jääb oluliselt erinevaks võrreldes tegeliku valimistulemusega, siis tuleb anda uuele liidrile võimalus, ja ma kavatsen seda uut liidrit toetada, nii nagu Mart Laar mind toetas.

-Kui veidi utreerida, siis teie eelkäijatest justiitsministritel pole poliitikas ülearu hästi läinud. Teie sõber ja erakonnakaaslane Ken-Marti Vaher pidi ametist taanduma mõõdikute skandaali järel. Rein Langile ütles erakond, et mine kandideeri Ida-Virumaal kuskil nimekirja lõpus, ja Lang loobus. Kristen Michal lahkus ametit seoses Reformierakonna rahastamisskandaaliga, tema järglasest Hanno Pevkurist pidi toonase peaministri Andrus Ansipi soovil saama peaminister, kuid erakonna tagatuba valis sellele kohale paremini suunatava Taavi Rõivase ning Pevkur saadeti siseministriks. Teie otsene eelkäija selles ametis Andres Anvelt oli kogu ametiaja väga nähtav, kuid erakond saatis ta parlamenti ja ministrikohta ei pakkunud. Pole just väga julgustav loetelu. Miks arvate, et teil paremini läheb?

Aga mida lohutavat sina mulle selle peale ütled?

-Et tuleb tööd teha.

Õige. Ma arvan, et need konkreetsed juhtumid pole seotud selle valdkonnaga justiitsministeeriumis. Ma tahaks loota, et [saab teoks] koalitsioonilepe, mida me püüame selle valitsusliiduga ellu viia ja mis puudutab riigireformi, haldusreformi, Eestis valitsemise mahu vähenemist, üldist bürokraatia ja ülereguleerimise vähenemist. Need on üsna kesksed ja üldsegi mitte lihtsad teemad, sest selle poliitilise mandaadi elluviimisele on väga palju vastujõude. Need on ülesanded, mida pole võimalik ellu viia ilma justiitsministeeriumi sõnumita, ja ma tahaks loota, et saan siin anda tugeva panuse.

-Mis on teie seisukoht kütuseaktsiisis järsu tõstmise suhtes?

Ma pole kuulnud, et allkirju kogutakse maksude alandamise vastu. Selge, et poliitikutelegi meeldib makse alandada, mitte tõsta. Aga kui soovitakse hoida riigi rahapoliitikas need asjad paigas ja mitte lasta allamäge joosta, siis on selge, et kõigil parteidel oli väga kalleid ja tähtsaid valimislubadusi, mis tuli kuskilt katta.

Loomulikult arvan ma, et rahandusminister kutsub ettevõtjad enda juurde ja arutab need mõjud läbi. See on mõistlik. On selge, et kütuseaktsiisi puhul peame jälgima, mis toimub naaberturgudel. Et ei tekiks olukord, kus kütus tuuakse teistest riikidest sisse ja oodatud maksutulemus jääb väiksemaks.

-Kas Urmas Reinsalu kavatseb oma nõunikke kuulata rohkem kui peaminister Taavi Rõivas?

Ma ei oska kommenteerida seda Ruta Arumäe analüüsi, kuidas peaminister oma nõunikke kuulab. Kuna õigusvaldkond on väga tugeva erialainimeste sisendiga valdkond, siis tahaks ma käsitleda nõunikena mitte ainult oma poliitilist nõunikku, vaid tegelikult selle erialaga professionaalselt tegelevaid inimesi laiemalt. Ma loodan, et nad on valmis mulle nõu andma.

-Olete lõpetanud Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna, misjärel põikasite hetkeks tööle justiitsministeeriumisse. Aasta oli siis 1998 ja te olite ministeeriumis tavaline spetsialist. Kas toona spetsialisti kohalt lahkudes nägite oma metsikumates unistustes ette, et naasete sinna majja ministrina?

See ei olnud sugugi üürike sissepõikamine ja ma ei olnud ka lihtsalt mingi spetsialist. Ma tegelesin avaliku õiguse osakonnas seaduseelnõude ettevalmistamisega. Töötasin enamiku oma ülikooliajast juba ministeeriumis. Jagasin kabinetti ja ühte lauda õigusametnik Ülle Madisega, kes nüüd on õiguskantsler. Minu kursuselt läks enamik poisse advokaadiks, enamik tüdrukuid prokuröriks. Mina valisin huvi, mis mul oli – tegeleda riigi ja avaliku õigusega.

-Kui eesootavatest töödest rääkida, siis kooseluseadus on vastu võetud, kuid selle rakendussätted puuduvad. Piltlikult: kui samasoolised inimesed lähevad lahku, siis ei saa nad kohtus ühist vara jagada, sest puudub reglement. Mulle tundub, et see on ministeeriumi rida, kuid te olete öelnud, et pigem parlamendi ülesanne.

Õige on, et poliittaktikalistel põhjustel juba parlamendi eelmises koosseisus seda seadust viilutati. Osa sellest seadusest võeti poliitilisel kaalutlusel välja, eelmine valitsus ei pidanud vajalikuks seda algatada, seda tegid parlamendiliikmed. Valitsusliitu moodustades rääkisime läbi ka asjad, milles erakondadel on erinevad arusaamad.

See oli üks neid teemasid ja puudutas laiemaid filosoofilisi perekonnaõiguse küsimusi. Kui parlamendis on piisavalt poliitilist tahet, siis ma arvan, et selle küsimusega tegelevad parlamendi liikmed. Mina justiitsministrina mingeid kooseluseaduse täiendavat õiguslikku sisustamist ei plaani oma töös ellu viia.

-Eelmine minister hakkas rääkima võitlusest koduvägivalla vastu. Lähisuhtevägivallaga tegelemine on kirjas ka koalitsioonilepingus. Mis selle sisu on?

Juba praegu on ohvreid julgustatud asjadest rohkem teada andma ja see on tegelikult vilja kandnud. Kui vaatame viimaste aastate perevägivalla kriminaalasjade arvu, siis süüdimõistmiste arv on kasvanud hüppeliselt. Olen täiesti kindel, et see ei tule sellest, et paari aastaga on inimeste vägivaldsus kasvanud, vaid vastupidi – ohvrid on muutunud teadlikumaks. Ühiskonna toetus on siin hästi oluline.

Teine asi puudutab ohvrite õiguste kaitset. Viimastel aastatel on väga palju filosofeeritud süüdistatavate või kahtlustatavate põhiõiguste kaitsest ja ma olen vähem kuulnud juttu kannatanute õiguste kaitsest. Euroopa Liidus on ohvrikaitse direktiiv, mida tegelikkuses plaanime üle võtta. Selle mõte on püüd vaadata ohvreid individuaalselt. Et nende õigused oleks paremini kaitstud ja kohtueelses menetluses võetaks arvesse nende hapramat rolli.

-Mida seal siis teha annab? On üldteada, et inimesed ei saa tagasi neile kohtus kurjategijatelt välja mõistetud kuriteokahju.

Kui räägime rahast, mida kuritegude puhul kätte saada, siis kriminaalmenetlustes peaks saama esitada ka tsiviilnõudeid. Üks tõsine probleem, mis puudutab nii ärikeskkonda kui elatisraha nõudjaid, on kindlasti täitevmenetluse liigne aeglus. Me uhkeldame e-lahendustega, paindliku moodsa ja säästliku riigiga. Kui ma aga vaatan näiteks patentide menetlemise kiirust, siis oleme tähtaegadelt pigem Euroopa Liidus lõpus. Kui vaatan täitemenetluse üldisi arve, siis näen, et oleme samuti Euroopa kontekstis lõpus. See on asi, mida nende valdkondade vedajatega pean tõsiselt arutama.

-Lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on kõrvalt näha avariiolukorda – uurijad ei jõua sadade uute asjadega tegeleda. Asjade menetlemiseks ei jätku füüsiliselt inimesi. Praegu on algamas kriminaalmenetluse revisjon, mille ettepanekute hulgas on ridamisi bürokraatiat vähendavaid punkte. Kuidas seda ülekoormust vähendada?

Niipalju kui olen rääkinud erialainimestega, on üldine arusaam, et kriminaalmenetlust annab teha kiiremaks ja tõhusamaks. Lõpptulemuse mõttes ei tohi kannatada kvaliteet. Tähtajad peavad säilima, tegelik tõe tuvastamise üldine menetlusloogika ei tohi kannatada. Kriminaalmenetluste puhul on inimestel ootus, et avalik võim oleks kiire, tõhus ja samas paindlik.

Tundub tervemõistuslik, et kui me kõneleme näiteks tunnistajate ütluste võtmisest, siis neid võiks teha säästlikumalt. Igas etapis ei peaks uurija tunnistajat välja kutsuma, vaid saaks teha ka digitaalselt.

Väga tundlik teema on legaliteedi põhimõte: kas me ütleme, et tegelema peab kõigega, või on võimalik hakata asju reastama tähtsuse järgi? Reaalselt on küsimus, kas kõigis kriminaalasjades tuleks – ja see on põhiseaduslik küsimus – kohtus läbi käia kõik kolm astet. Võib-olla suurema tähenduskaaluga asjades oleks mõtet alustada kohtulikku arutelu kohe ringkonnakohtu tasemelt. Jällegi väga tõsise debati teema.

-Kohtujuristide ametikohtade loomine on edulugu, kuid päevakorral on prokuratuuri reform ja prokuratuuri konsultandi ametkoha loomine. See võimaldaks prokuröridel tegeleda rohkem päris juhtumitega ja vähendada olukordi, kus prokurörid kipuvad ületama mõistlikke menetlustähtaegu.

Õige on, et ressursi piiratuse tõttu on prokuratuur praegu üks pudelikael. See pärsib kriminaalmenetluse kiirust. Konsultantide tööle võtmine on minu arvates ratsionaalne lahendus, et seda pudelikaela avaramaks saada.

-Ja olemegi loo alguses tagasi. Ühelt poolt räägime, et õhem riik ja vähem ametnikke, ja teisalt, et kodanike paremaks teenindamiseks tuleb neid ikka juurde võtta.

Kui räägime sellest, et riigi valitsemise maht peab vähenema, siis avalik valitsussektor peab ise suutma neid kohti optimeerida. Need tegevused tuleb teha tõhusamalt. Nii karistusõiguse kui kriminaalmenetluse revisjoni üldloogika peaks just selles olema

3 mõtet

Valitsemise mahu vähendamine ja riigireform.

Tõhusam kriminaalmenetlus, et turvalisus kasvaks.

Vähem bürokraatlikku keskkonda.

------------------------------

CV

Urmas Reinsalu

Sündinud 22. juunil 1975 Tallinnas

Lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna

Res Publica asutaja, IRLi esimees

Kaitseminister 2012–2014

Riigikogu liige alates 2003. aastast