Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson

FOTO: Mihkel Maripuu

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kirjutab Postimehe arvamusportaalis sellest, kas Eestis on tõesti hea töötu olla nagu väitis seda möödunud nädalal Suurbritannia ajalehes ilmunud artikkel.

Briti ajaleht The Guardian tegi hiljuti üldise kokkuvõtte Euroopa riikide sotsiaalkindlustussüsteemide poolt pakutavast ja leidis, et Eestis töötu olla on kõige parem. Tõsi – Eestis on paberimajandus ilmselt kõige paremini korraldatud ning meie Töötukassa on töötajate ja tööandjate seas üldiselt mainekas, on süsteemil ka varjukülgi, mida välisajakirjanikud ilmselt lihtsalt ei tea ning mille kõrvaldamine eeldaks ennekõike valitsuse juhtparteilt tõsist poliitilist tahet.

Eesti Töötukassa on loodud tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kokkuleppel ja seda ka juhitakse koos nõukogu tasemel, kus igalt osapoolelt on kaks esindajat. 2008. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel täidab Töötukassa ka endise tööturuameti ülesandeid, ehk tegeleb vahetult tööotsijate ja tööpakkujate vahendamisega ning pakub tööturu osapooltele mitmesuguseid muid abistavaid teenuseid, mida erialakeeles kutsutakse aktiivseteks tööturumeetmeteks. Nii tööotsijatel kui tööandjatel tasuks olemasolevate võimalustega kindlasti tutvuda.

Rahaline tugi ainult pooltele abivajajaist

Kuigi meie 2008. aasta kokkulepe tööandjate ja valitsusega sisaldas töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamist, jäi kokkuleppe see osa täitmata ja nii saavad reaalset rahalist abi Töötukassast vaid pisut enam kui pooled abivajajaist. Uutest registreeritud töötutest 30 protsenti saavad töötuskindlustushüvitist Guardiani kirjeldatud nn «ahvatleva» skeemi alusel (alul 50 protsenti senisest palgast, hiljem 40). 28 protsenti saavad 124,31 euro suurust töötutoetust ja ülejäänud 42 protsenti rahalist tuge ei saa.

Möödunud aastal võeti vastu seadusemuudatus petuskeemide likvideerimiseks, kus inimesed võtsid töötutoetusi vaatamata sellele, et tegelikult tegutseti aktiivselt ja tulukalt ettevõtluses. Paraku tabati ebaõnnestunud sõnastusega ka tõelisi abivajajaid mittetulundusühingute ja mitteaktiivsete äriühingute juhatustes. Sellise lahenduse suhtes on väga kriitilised nii Ametiühingute Keskliit, Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda kui Teenusmajanduskoda. Nõuame siin ühiselt Taavi Rõivase koalitsioonilt kiiret vigadeparandust.

Rohkem koolitust

Ametiühingud saavad liikmetelt sageli tagasisidet, et kord juba töötuks jäänud inimesed tahavad töötuaega kasutada oma konkurentsivõime tõstmiseks tööturul – õppida keeli, arvutit, autojuhtimist või omandada konkreetseid uusi kutseoskusi. Paraku on siin töötajate ootused vastuolus Töötukassa poliitikaga. Koolitust pakutakse ennekõike reaalse töösaamisperspektiivi olemasolul selle perspektiivi realiseerimiseks. Juhtumikorraldajad suunavad töötuid koolitustele mitte nende õppimissoovi vaid nn põhjendatud vajaduse korral ja nii jäi mullu tööalase koolituse saajate osakaal töötutest 7 protsendi kanti.

Ametiühingute hinnangul on töötute vähene ja liiga hiline koolitamine probleem, mis soodustab korduvat töötust ja inimeste väljalangemist tööturult. Enamus loodavatest töökohtadest on eelnevatest keerulisemad ja tööandjad esitavad töötajatele järjest kõrgemaid ootusi. Kuigi Töötukassa on fokusseeritud töötu kiirele töölesuunamisele, ei tohi silmist kaotada suuremat pilti.

Kolmandik töötutest ei pruugi tööturule naasta

Tõsi – eesti keele õpetamise ja arvutikoolitusega tegelevad ka mitmed muud asutused ja kutseoskuste arendamiseks on olemas terve ülikoolide ja kutseõppeasutuste võrgustik. Paraku ei ole hetkel olemas asutust mis töötajate-töötute õpitahte ja reaalsed õpivõimalused kokku suudaks viia. See tuleb meie poolt jutuks, kui hakkame Töötukassa nimetama Töökassaks. Leiame, et tööjõu pidev väärindamine on meie rahvusliku rikkuse üks võtmeeeldusi.

Kolmas mure on see, et kolmandiku töötute kohta pole teada, mis neist reaalselt sai – kas nad naasesid tööturule või heitusid. Nimelt näitab statistika, et 12 protsenti lahkub töötustaatusest omal soovil ja 21 protsenti kaotavad staatuse, kuna jätavad Töötukassa nõuded rahuldamata. Võib eeldada, et osad neist hakkavad tegelikult ettevõtjaks ja osad leiavad tööd Eestis või mujal, täpsed arvud selle kohta puuduvad.