Mis oli siis Witti silmis EKP probleem? Eks ikka see, et pank pole demokraatlikult valitud ja et võlgades Kreekat pitsitatakse säästupoliitikaga. Witt tahtis EKP vastu rahumeelselt protestida, seda erinevalt hiljuti EKP-vastastest meeleavaldustest, mis muutusid üsna vägivaldseks. Noor protestija soovis Euroopa Liidu välja vahetada demokraatia, inimõiguste, solidaarsuse ja piirideta maailma vastu.
Kreeka valimised tõid võimule vasakpoolse Syriza eesotsas Alexis Tsiprasega üsna samasuguste loosungitega nagu Wittil. Tuleb lõpetada pankade parempoolne diktatuur. Pandagu tähele, et need loosungid töötasid – järelikult usuvad paljud, et Euroopa Liitu juhivad parempoolsed.
Tulgem nüüd kodukamarale. Kui lugeda kooseluseaduste vastaste sõnavõtte nii peavoolu- kui ka sotsiaalmeedias, jääb mulje, et Euroopa Liit on üks vasakpoolsete «liberastide» kogum, kust saabub Eestisse ohtlikku mürgist roosa udu. Josephine Witti võiks kutsuda Eestisse, et ta saaks siin teada, et Euroopa Liitu juhivad hoopis vasakpoolsed. Witti auks lisatagu, et ta on koos Femeniga protestinud ka Vene presidendi Vladimir Putini vastu.
Euroopa Liit ongi nii meil kui ka mujal muutunud odavaks süljekausiks, kuhu sülitada ja kuhu oma vandenõuteooriaid välja elada. Muidugi pole Euroopa Liit suutnud ise iga kord oma sõnumit tugevalt edastada, kuid põhiprobleem tekib asümmeetriast – fantastilistele väljamõeldistele tuleb vastata enamasti tavalise eitusega, mida inimesed ei usu.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2014/10/20/3446139t1h15ea.jpg)