FOTO: Urmas Nemvalts

Teise maailmasõja lõpust Euroopas saab tänavu maikuus 70 aastat. Tähtpäev pole nii ümmargune kui näiteks Esimese ilmasõja alguse meenutamine mullu, sada aastat hiljem. Ent on ka selge, et selle tähistamine kujuneb märksa suurejoonelisemaks ja kirglikumaks. Seda eelkõige meie naabrite juures Venemaal, kus Interfaxi andmeil võtab 9. mai võiduparaadist Moskva Punasel väljakul osa 78 500 sõdurit.

Venemaa püüd tähistada 70 aasta möödumist võidupäevast võimalikult suurejooneliselt läheb kokku selle daatumi ikoonilise staatusega riigis. Kui Euroopa riikides loetakse enamasti sõja lõpupäevaks 8. maid ning selle meenutamise keskmes on ohvrite mälestamine ja kunagiste vaenupoolte sõjajärgne leppimine, siis Venemaal on fookuses Punaarmee saavutatud sõjaline võit ning Berliini kui Saksa pealinna äravõtmine. Võidu puhul on tähtsad lahingukuulsus, ordenid ja selle võidu Venemaale toonud veteranide esiletõstmine.

Võidukultus omandab ka lausa iseäralikke vorme: näiteks Putini-meelne mootorrattaklubi «Öised hundid» korraldab 25. aprillist 9. maini «punaarmeeliku» sõidu Moskvast Berliini, kavatsedes teel külastada Valgevenet, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat ja Austriat. Pole küll päris selge, kas neid ikka kõikjale sisse lastakse, sest näiteks Poolas on üritust peetud provokatsiooniliseks. Hoopis kummalise tükiga said hakkama Venemaa Krasnodari oblasti sõjandusaktivistid, kellele Ukrainas Donetski oblastis kinkisid külaelanikud tüki Malaisia reisilennukist Boeing 777, mis mullu alla tulistati. Kohaliku lehe andmeil pidi lennukirusust saama eksponaat Venemaa Jeiski linna «lahinguvendluse muuseumis», mis avatakse Suure Isamaasõja võidu 70. aastapäeva puhuks – kõlas, justkui oleks tegu trofeega. Nüüd on Jeiskis siiski ümber mõeldud ja lubatud õõvastav suveniir Ukrainasse tagasi viia.

Mis aga seekordse 9. mai tähtpäeva eel on eriti silma paistnud, on ärev arutelu võimaliku külaliste nimekirja üle. Kutsutute loetelu on soliidne, kuid lääneriikide, sh Teise maailmasõja liitlaste juhid jäävad Ukraina sündmuste tõttu seekord üksmeelselt kõrvale. Sestap on Venemaa võimud esile tõstnud iga tuntumat saabujat, kelle seas peaks olema näiteks Hiina president Xi Jinping, Kuuba juht Raúl Castro ning isegi Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Paraadi jälgima on oodata hulka Aafrika mandri riigijuhte. Mõned kutsutud presidendid on ka otsustanud teha «pool rehkendust»: näiteks Tšehhi president Miloš Zeman läheb Moskvasse, ent paraadi jätab vahele, sama on lubanud Valgevene juht Aleksandr Lukašenka, kes osaleb 9. mai paraadil kodus Minskis.

Vaade Moskva võidutribüünile annab seega märku ka Venemaa suhete hetkeseisust muu maailmaga. Euroopa riigid muidugi päris esindamata ka ei jää, kõrgete külaliste puududes on kohal suursaadikud.