Sirje Niitra: Tom ja teised

Sirje Niitra Foto: Peeter Langovits

Nagu paljud teisedki erivajadusega inimesed, ootab liikumispuudega Tom uuelt valitsuselt oma muredele leevendust. Ta ei vaja palju: vaid kolmeks tunniks päevas inimest, kes aitaks pesta, süüa ja riietuda, sest ta oma käed ei kuula sõna.

Kui Tomilt omastehooldajate kogunemisel küsiti, kas poliitikud, kellega sõnaosav noormees  on kohtunud, on talle midagi lubanud, ütles ta muigelsui, et enne valimisi on igasuguseid asju lubatud.

Värskes koalitsioonileppes mainitakse küll isiklike abistajate ja koduhoolduse süsteemi loomist, mis aitaks suurendada puuetega inimeste iseseisvust, kuid ei midagi konkreetsemat. Hea uudis on lubadus kutsuda ellu üürielamute programm. Viimane võiks Tomi aidata, kui mõnes majas oleks puuetega inimestele vajalikud tugiteenused olemas. Siis saaks Tom käia tööl ja lõpetada ülikoolis magistriõpingud ega peaks minema koju ema hooldada. Tom tahaks ja suudaks olla iseseisev. Ta unistab päris oma perest, kuid ei soovi, et kaasast saaks talle täiskohaga hooldaja, sest targa inimesena teab ta, et selline suhe ei püsiks kuigi kaua.

Ega sünnitrauma või mõne hilisemas elus saadud raske haigusega inimesed ja nende lähedased pole ainsad, kes sotsiaalpoliitika kursimuutusest abi loodavad. Hooldaja roll võib oodata igaüht, sest kõigil meil on vanemad ja keegi ei tea, milliseks nende elu lõpp kujuneb. Mitte iga töökoht ei võimalda joosta vahepeal koju eakale emale või isale rohtu andma ja neil mähkmeid vahetama. Hooldekodukohad käivad enamikule üle jõu, ravimite ja hooldusvahendite kulud võivad pere vaesusse viia.

Hooldajate liidu juht Tiina Kangro, kes teema ajakirja Puutepunktid viimases numbris vaatluse alla võttis, leiab, et koalitsioonileppe sotsiaalhooldust käsitlev osa sai väga ümmargune. Vaatame üle, kaalume, analüüsime, töötame välja – need väljendid ei kohusta mitte millekski. Näiteks on leppes lubadus viia sotsiaalteenused uuele tasemele, mis võib tähendada mida tahes.

Kangro, kes kandideeris ka ise valimistel, saab enda sõnul aru, et lehmakauplemise tulemusel sündinud kompromiss kolme nii erineva osalise vahel ei saanudki eriti häid tulemusi anda. Nüüd lubab ta hakata luubiga otsima koalitsioonileppest punkte, millele sõrmega osutades saab hakata nõudma konkreetseid tegusid.

Näiteks on leppes selge sõnaga kirjas, et kõigil puuetega lastel peab tekkima võimalus käia lasteaias. Seni on paljud haige lapse emad pidanud jääma koduseks, sest tavalasteaiad pole nende last vastu võtnud. Leppest leiame ka lubaduse, et puudega noorte jaoks luuakse süsteem, mis tagab nende sujuva siirdumise üldharidussüsteemist kutseõppesse ja seejärel tööturule. See peaks välistama senise olukorra, kus paljud noored jäävad pärast kooli lõpetamist tegevusetult koduseinte vahele pere hooldada.

Kas ja kuidas see ja kõik teised lubadused ellu viiakse, selgub lähiaastail.