Öeldakse, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Räägitagu mis tahes suhetest, valgusesse astumine toob alati selguse, kui inimesed on nii otsustanud.
Juhtkiri: Kahe inimese ühiselt langetatud otsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulujutud presidendipaari jahedatest suhetest hakkasid ringlema juba president Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja lõpus. Läinud aasta augustis lahvatanud suudlemisskandaali järel hakati aga presidendi isiklike suhete kohta lausa avalikult küsimusi esitama. Vastus tuli eile, kui Kadriorg teatas Ilveste lahutusest.
Eestis ei ole abielulahutus midagi ebatavalist, pigem on see üsna tavaline. Statistikaameti andmetel lahutatakse igal aastal enam kui 3000 abielu. Miks see nii on, kas see on hea või halb, pole siinkohal oluline arutleda. Oluline on, et kaks inimest on oma suhetes selgusele jõudnud, ja kuna tegemist on avaliku elu tegelastega, siis sellest ka väärikal moel teada andnud.
Loodetavasti suudavad kõik moralistid end tagasi hoida ega hakka lahutuses süüdlasi otsima. Iga abielu on pisiasjades unikaalne ning mis lõpuks selle otsuseni viis, teavad vaid asjaosalised ise. Siiski, tangot tantsitakse kahekesi ning ka abielu lahutatakse kahekesi. Seega, vaid ühele poolele lahutuses süüd pannes teeksime talle asjatult liiga ja õilistaksime teist poolt alusetult.
Olnuks ootuspärane, kui presidendipaar oodanuks lahutusega presidentuuri lõpuni. Lihtsalt selleks, et lahutus Ilvese teist ametiaega ei märgistaks. Ent samas, kas seda peaks üldse kartma? Kas sellel on üldse tähtsust Ilvese poliitilise pärandi tõlgendamisel pikemas ajaloolises perspektiivis?
Tegelikult muidugi mitte. Eesti iseseisvust see ei ohusta, julgeolekuolukorda ei mõjuta, ega ka mitte presidendi institutsiooni ning muu polegi tähtis. Jah, riigipea on arvamusliider ning arvamusliidri eluseigad mõjutavad teatud moel ka tema avalikku kuvandit, kuid me ei ela maailmas, kus lahutus sunniks näpuga näitama. Sest inimlikult – kas inimesed peaksid olema suhtes, kus nad ei taha olla, lihtsalt etiketi rõõmustamiseks? Keegi ei tahaks eneselt seda nõuda, miks nõuda seda siis teistelt.
Vabariigi president on kahtlemata avaliku elu tegelane ning on ootuspärane, et avaliku elu tegelaste isiklikke suhteid jälgitakse ja nende vastu tuntakse huvi. Selleski pole midagi enneolematut.
Eestis võib sellelaadset avalikku huvi hinnata isegi veel tagasihoidlikuks. Samuti tuleb tagasihoidlikuks pidada meie avaliku elu tegelaste käitumist keerulistes eraelulistes olukordades. Meenutagem kasvõi Prantsusmaa presidenti Francois Hollande'i, kes rolleriga ööpimeduse kattevarjus südamedaami juurde tõttas, kõmupiltnikud kannul.