Juhtkiri: poliitilised otsused nõuavad ausaid selgitusi

Kui vanemad peavad lastele rääkima, et lähiajal tuleb perel rahaasju varasemast natuke teistmoodi korraldada, pole vast põhjust teha seda etteheidete vormis. Ikka ausalt selgitades, miks oleks otstarbekas pere eelarvet mõnevõrra teistmoodi jaotada, igatahes mitte noomida ja näägutada. Muidugi toob näiteks taskuraha kärpimine pahameelt, kuid kokkuvõttes tekib lisaks emotsioonide tulvale ka mõistlik arutelu. Ja arusaamine.

Valitsus kavatseb kütuseaktsiisi tuleval aastal tõsta 14 protsenti diislikütuse puhul ja 10 protsenti bensiin puhul, järgneval kolmel aastal 10 protsenti aastas. Värskelt teise valitsuse moodustanud Taavi Rõivas on seoses kütuseaktsiisi plaanitava tõusuga juba mitmendat päeva avalikkuse tule all. Otse öeldes on peaminister sulpsatanud supi sisse ja sellest pole kerge välja ujuda. Meedia võib näida julm, kuid kui sõnum pole selge ja sirge, siis juhtubki, et tekivad tõlgendused. Siis vabandused. Siis vabanduste tõlgendused.

See töötab nagu telefonimängu ahel. Ühe piisavalt selgitamata jäänud majanduslik-poliitilise otsuse ümber on väga kiiresti loodud täiesti uus kontekst. Siit jääb vaid väike samm solvamiste ja solvumisteni, mis kõik tuleb omakorda ära klaarida, kui tahetakse edasi minna.

Valimiskampaania ajal tehti meile selgeks, et raha on olemas ja seda tuleb mõnevõrra teisiti jaotada. Või kinnitati vastuseks ajakirjanike küsimusele, et katteallikad on olemas. Sest lubadused olid ju suured.

Osa neist lubadustest vormistati koalitsioonileppeks ning kate katteallikatelt on langemas. Aga ka nüüd kuulsime selgituste asemel õiendusi, nagu võitlus «pahede» ja «saastamisega». Selmet otse välja öelda, mis on eesmärk ja kuidas need otsused meid mõjutavad – kuidas ühiskonna areng sellest lõpuks võidab. Miks on, piltlikustades, vaja raha puuraukude asemel maksumaksja taskust välja puurida. Ja et tegelikult on ju raha riigi tulupoolde juurde vaja. Vägevat majanduskasvu ei paista. Just sel nädalal kärpis rahandusministeerium tänavust kasvuprognoosi 0,5 protsendipunkti võrra, kahele protsendile.

Ausalt rääkida võib tunduda mõnikord keeruline, teades ette vastureaktsioonina tekkivat pahameelt. Keerutamisega saavutatav tulemus on paraku hullem. Kütuse- ja automüüjad on joonistanud üsna musti stsenaariume, võib-olla ka kohati ülevõimendades.

Kuid peredel ja madalapalgalistel, kes peaksid koalitsioonileppe järgi kõige enam võitma, tekib paratamatult küsimus, kas nad summa summarum üldse võidavadki. Ettevõtjaid omakorda paneb muretsema diislikütuse aktsiisi plaanitav järsem tõus tuleval aastal. Ja see mõjutab kokkuvõttes kõiki valdkondi, kogu majanduskeskkonda. See kõik vajab selgust, lahtirääkimist. Keevat suppi on aga väga raske süüa.