Toomas Varrak: kolm küsimust Urmas Paetile (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Varrak.
Toomas Varrak. Foto: Postimees.ee

Artiklis «Ka Eesti vajab piirileppeid. Eesti-Vene piirilepete jõustumine suurendaks selgust ja turvatunnet» argumenteeris Urmas Paet uue piirilepingu ratifitseerimise kasuks. Hakata selles küsimuses diskuteerima olukorras, kuhu poliitikud on Eesti-Vene suhted tänaseks viinud, on üsna enesepilastuslik, kirjutab poliitikateaduste professor Toomas Varrak.

Osalt seetõttu, et niisuguses argumentatsioonis on tõsiseltvõetavad ja illusoorsed väited ning vassimine aetud lootusetult segi. Osalt aga seetõttu, et need suhted on aetud tupikusse, millest ilma poliitilise mehisuseta on tõesti raske välja tulla.

Artiklis esitatud argumentatsioon ei paku selles osas midagi uut ja vanade väidete kordamine ei tee neid ka veenvamaks. Küll aga inspireerisid need põhjendused esitama artikli autorile kolm küsimust. Vastused neile küsimustele aitavad ehk pisut selgitada, milline on olnud Eesti välispoliitika nn «Venemaa positiivse hõlvamise strateegia» õiguslik ja poliitiline sisu ning ehk enamgi veel, võimaluse hinnata Eesti demokraatia kvaliteeti ja poliitikute professionaalsust. Niisiis küsimused:   

  1. Kas Teie arvates poliitikud ja riigi teenistuses olevad juristid valdavad eesti keelt paremini kui keskmine Eesti kodanik, mis lubab neil põhiseaduse § 122 kahest lihtlausest välja lugeda midagi niisugust, mida tavaline keskharidusega kodanik neis lauseis ei näe, s.o. luba Tartu rahulepingu revideerimiseks? 
  2. Missugused piirangud läbirääkimisdelegatsiooni tegevusele (a) seadis Eesti iseseisvuse taastanud EV Ülemnõukogu 7. augustist 1990 otsus, «võtta lähtealuseks läbirääkimistel» Venemaaga Tartu rahuleping ning (b) kas ja millistes rahulepingu artiklites välistas Eesti valitsus igasugused kompromissid, mis muudaksid Tartu rahulepingu teksti?   
  3. Kas usute, et piirileppe ratifitseerimine suurendab Venemaa lugupidamist Eesti kui lepingupartneri vastu ning ratifitseerimine välistab, et juba kokkulepitud piiri ning allkirjastatud piirilepingu rikkumine, s.o. Eesti suveräänsuse rikkumine piirdub vaid Eston Kohvri (ning seniste õhupiiri rikkumiste) juhtumiga?
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles