/nginx/o/2010/03/01/324352t1hdd2c.jpg)
TTÜ üliõpilasesindus on sõnastanud ootused tulevasele rektorile ja tema meeskonnale. Ootused ei piirdu ainult üliõpilaseluga, vaid hõlmavad TTÜ juhtimist laiemalt – välja on toodud ootused viies erinevas valdkonnas, milleks on ülikooli juhtimine, õppetegevus, teadustegevus ja üliõpilaselu ning ülikooli roll ühiskonnas.
Oma ootustes viieks järgnevaks aastaks peame olulisimaks üliõpilaste ja ülikooli kollektiivi arengut. Ootame ülikoolilt veelgi suuremat initsiatiivi mõttevahetuses üliõpilastega ja üliõpilaste mitmekülgsemat kaasamist ülikooli otsustusprotsessidesse nii üleülikoolilisel kui ka teaduskondade tasandil.
Ootuste koostamisse olid kaasatud Üliõpilasesinduse liikmed ja Üliõpilasesinduse personal, Üliõpilasnõukogude ja tudengiorganisatsioonide liikmed, vilistlased ning TTÜ tudengid.
I Ülikooli juhtimine
1. Rektor on apoliitiline ja kindlakäeline juht, kellel on tugev visioon ülikoolist ja selle rollist Eesti ühiskonnas ning kes on valmis viima ülikoolis ellu muutuseid.
2. Rektori ja ülikooli jaoks on prioriteediks akadeemilise kvaliteedi tõstmine nendes valdkondades, mis pakuvad enim lisandväärtust Eesti ühiskonnale ja majandusele.
3. Rektori eestvedamisel liigub ülikool ühtse tervikuna uues arengukavas seatud eesmärkide suunas. Kõik ülikooli üksused mõistavad arengukava eesmärkide olulisust ja lähtuvad nendest oma igapäevases töös.
4. Ülikool korrastab akadeemilist struktuuri, et tagada akadeemilise kvaliteedi tõus ja ressursside optimaalne kasutus. Struktuuri korrastamisel võetakse arvesse teaduskondade suurust, tudengite ja õppekavade arvu teaduskonnas ning lähtutakse teiste riikide tehnikaülikoolide praktikatest.
5. Rektor lähtub dekaanide valimisel lisaks nende teadustöö alasest võimekusest ka juhtimisvõimekusest, arendusmeelsusest ning tudengisõbralikkusest.
6. Ülikool tagab kvaliteetse õppe- ja teadustegevuse õppejõudude atesteerimise kaudu. Atesteerimise protsess on tudengite jaoks läbipaistev, tagasisidet arvestav ja kaasav.
7. Ülikoolil on terviklik ja sisuline strateegia selle kohta, kuidas aitab rahvusvahelistumine kaasa nii ülikooli arengule õppe- ja teadustegevuses kui Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Eelnevat võetakse arvesse välistudengite vastuvõtmisel TTÜsse, nende ülikoolis olemise ajal ja ka pärast lõpetamist.
II Õppetegevus
8. Ülikool vähendab bakalaureuseastme õppekavade arvu ja reformib bakalaureuseõpet nii, et see annaks laiapõhjalise ja eriala mõistes mitmekülgse ettevalmistuse magistriõppeks. Bakalaureuseastme õppekavade arvu vähendamisel peetakse silmas teiste riikide tehnikaülikoolide praktikaid.
9. Spetsialiseerumine õpitaval erialal toimub magistriõppes. Magistriõpe muutub rahvusvahelisemaks ja õppekeelena rakendatakse senisest enam inglise keelt.
10. Ülikoolis luuakse strateegia keeleõppe läbiviimiseks. Heal tasemel keeleõpe ja keelteoskus tagab lõpetajate konkurentsivõimelisuse tööturul. Välistudengitele ja muukeelsetele tudengitele luuakse soodsad võimalused eesti keele õppimiseks, tagades sellega parema integreerituse Eesti ühiskonda ja soodustades välistudengite siiajäämist pärast õpingute lõpetamist.
11. Kõikidesse bakalaureuseastme õppekavadesse ja inseneriõppesse integreeritakse majanduse, ettevõtluse, innovatsiooni ja infotehnoloogiaga seotud õppeaineid, et soodustada ettevõtluse arendamist Eestis ja laiendada tudengite teadmisi järjest enam infotehnoloogiale toetuvas maailmas.
12. Ülikool tegeleb järjepidevalt hariduse kvaliteedi tõstmisega. Hariduse kvaliteedi tagavad eelkõige tipptasemel õppejõud, head õpetamisoskust väärtustatakse samaväärselt nagu head teadust. Kvaliteedi parendamiseks rakendatakse süsteemselt tudengite tagasisidet ja seda hinnatakse ülikooli kõikidel tasanditel senisest enam.
13. Ülikool täiendab vastuvõtutingimusi erialatestide ja arenguvestlustega, et veenduda üliõpilaskandidaatide motivatsioonis antud erialal õppida. Ühes vastuvõtutingimuste muutmisega tõstetakse ka lävendeid, tagamaks kvaliteetsem üliõpilaskond ja väiksem väljalangevus. Rahvusvaheliste tudengite vastuvõtul lähtutakse samadest alustest ning pööratakse rohkem tähelepanu nende inglise keele oskusele.
III Teadustegevus
14. Ülikool valib välja prioriteetsed teadusharud lähtudes Eesti ühiskonna ja majanduse vajadustest ning toob nendesse teadusharudesse maailmaklassi professorid, kelle teadmised ja oskused aitavad kaasa siinse teaduse ning teadlaste arengule. Ülikool vähendab professuuride arvu nendes harudes, mis ei ole Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks esmatähtsad, hoides sellega kokku ressurssi ja suunates seda prioriteetsete valdkondade arengusse.
15. Õppetegevus peab senisest enam toetuma antud valdkonna teadustegevusele, et muutuda kvaliteetsemaks ja jätkusuutlikumaks. Ainult õppetegevusega tegelevad instituudid pole majanduslikult ega kvaliteetse õppetegevuse tagamisel jätkusuutlikud. Teadusest tulenevad valdkondlikud teadmised aitavad kaasa õppejõudude, õppeainete ja õppekavade arengule.
16. Õppejõud hoiavad tudengeid kursis ülikoolis tehtava teadustööga ja alustavad teavitustööd juba bakalaureusetaseme tudengite seas. Akadeemilise personali järelkasvu tagamiseks kaasatakse silmapaistvaid üliõpilasi süsteemselt teadustöösse juba ülikooli algusaastatel.
17. Tallinna Tehnikaülikooli teaduse baasfinantseerimise osakaal suureneb võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega.
IV Tudengielu ja üliõpilaskond
18. Ülikool toetab jätkuvalt tudengiorganisatsioone, soodustab uute tudengiorganisatsioonide teket ja olemasolevate jätkusuutlikkust toetussüsteemi kaudu.
19. Ülikool tunnustab mitteformaalset haridust, hindab üliõpilaste panust ülikooli- ja tudengielu arendamisse ja tunnustab üliõpilaste algatatud edukaid projekte.
20. Üliõpilaskonda ja tudengiesindajaid kaasatakse otsustusprotsessidesse juba varasemalt - arendustöö ja läbirääkimiste faasis. Tudengiesindajate suuremat sisulist kaasamist oodatakse eelkõige instituudi ja teaduskonna tasandil.
V Ülikool ja ühiskond
21. Ülikool osaleb tehnikahariduse populariseerimisel Eesti ühiskonnas tagades inseneride ja tehnikateadlaste piisava järelkasvu ning osaleb aktiivselt nii tööstuse, tehnika, teaduse, majanduse kui ka riigivalitsemise dialoogides.
22. Ülikool osaleb Eesti haridussüsteemi strateegilises kujundamises ja arendamises. Põhirõhk suunatakse inseneri-, tehnika-, loodus- ja sotsiaalteaduste integreerimisele haridussüsteemi ning nende populariseerimisele.
23. Ülikool arendab välja kaasaegse spordikompleksi koos ujulaga ja võimaldab TTÜ õppejõududel, töötajatel ning tudengitel kasutada seda soodsatel tingimustel.
24. Ülikool teeb aktiivset koostööd teiste Eesti ülikoolidega vähendamaks kattuvusi õppekavades, pidades sealjuures eriti silmas vastutusvaldkondi. 25. Ülikool arendab Eesti tippsporti, toetab jätkuvalt ülikooli esindusmeeskondasid ja tudengite tippsporti.