Juhtkiri: Saue vald, enamasti ohutu*

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Douglas Adamsi «Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas» algab mäletatavasti kahe näitega üldise ja isikliku huvi kokkupõrkest. Kõigepealt saab peategelane Arthur Dent teada, et tema maja jääb ette kiirteele ja on määratud lammutamisele, ja seejärel teatatakse, et hävitamisele kuulub ka planeet Maa, kuna ehitama hakatakse kosmilist kiirteed. Nii Arthuri kui Maa elanike protestide peale teatatakse sama: plaanid olid avalikult väljas (mis siis, et ühed pimedas keldris ja teised kaugel galaktikas) ning sellega on formaalsused täidetud.

Kui vaadata Saue vallas kõrgepingeliini ümber toimuvat vaidlust, ei meenu mitte üksnes nimetatud kultusteos, vaid ka filmilooja Pedro Almodóvar, kelle raamatus «Patty Diphusa ja teisi tekste» on veidi melanhoolsena mõjuv nending: elu on hakanud imiteerima kunsti. Just see ongi juhtunud, just nagu oleks elektriliinide ehituse üle otsustajate lemmikteoseks just toosama Douglas Adamsi oma.

Taas näib olevat tekkinud olukord, kus riiklikud ja kogukondlikud huvid kuidagi kokku sobida ei taha. Just nimelt näib olevat tekkinud, sest lähemal vaatlusel selgub, et võimalus olukorda lahendada on olemas, see vajab vaid veidi mõtlemist ja omavahel arutamist.

Lühidalt on probleem järgmine: riik soovib rajada Saue valda kõrgepingeliini, mis peaks tagama, et Eesti on kindlalt elektriga varustatud. Saue valla elanikud aga, kelle kodu lähedalt liin läbi jooksma peaks hakkama, ei ole sellest plaanist ülemäära suures vaimustuses, ja see on ka mõistetav. Kõrgepingeliini kaitsevööndisse ja mõjupiirkonda jäävad inimeste elamud ja aiamaad, sealne elukeskkond kannatab ja kinnisvara väärtus kahaneb. Jah, plaanidest teavitati, kuid vaid valla lehes ja sealgi põgusalt.

Võib ju paista, et mängus on taas MMN-sündroom ehk mitte-minu-naabrusse-sündroom, mis lahti seletatuna tähendab, et kõik saavad aru ühe või teise projekti vajalikkusest, kuid on nõus seda toetama vaid seni, kuni see neid isiklikult ei puuduta.

Kuid sellele sündroomile saab käepäraselt viidata mis tahes vastuseisu kritiseerimiseks ja see viide kriitikute poolt on sageli ka vale. Saue valla elanikud ei kritiseeri niisama, vaid otsivad võimalusi, mis kõrgepingeliini rajamise võimalikuks teeks, kuid kohalikke kõige vähem kahjustaks.

Seega, küsimus ei ole selles, nagu ei mõistaks Saue valla elanikud projekti olulisust, vaid pigem selles, et nad usuvad, et seda on võimalik teostada ka inimlikumal moel – nii, et võimalikult suure ühise kasu juures oleks üksikmajapidamiste kahju võimalikult väike.

Sellist teguviisi nimetatakse kompromissi otsimiseks ja see rajaneb üsna lihtsal tõsiasjal: kui projekt on hea ja vajalik, siis on selle elluviimiseks sageli rohkem kui üks tee. Ja kui on lahendusi, mis annavad võimaluse nii kõrgepingeliini rajamiseks kui ka kohalike elanike rahuloluks, siis on need lahendused kahtlemata väärt kaalumist. Just seda soovitakski nii riigil kui kohalikul omavalitsusel teha.

*Selline iseloomustus oli antud planeedi Maa kohta reisijuhis, millest Douglas Adams oma raamatus kirjutas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles