Rivo Veski.

FOTO: Liis Treimann

Kui midagi kusagil meie teadmata meile kuuluvate esemetega toimetatakse, kipuvad ikka tekkima kahtlused, et mis siis, kui seal on mõni turvaauk. Kui mulle tehakse liiga, minu tagant varastatakse. Ja kui midagi kaob, on alati selles keegi süüdi, aga kindlasti mitte mina.

Ilmnebki kergemat sorti paranoia, kui mõelda, mida kõike meie asjadega võidakse teha, mida me paha aimamata lennujaamas lennule registreerides ära anname. Kas need ikka jõuavad lennukile, kas vahemaandudes saan ikka kindel olla, et pagas jõuab minuga ka lõppsihtkohta. Ilmselt lõpuni ei saa kunagi kindel olla, kuid on päris mitu asja, mida reisija ise ära teha saab, et kadumisi ja võimalikke vargusi ennetada.

Selle asemel, et käte värinal oma hoolikalt pakitud pagas lennule registreerides ära anda ja samal ajal pingsalt mõelda, kui palju eurosid kogu sinna läkitatud varandus kokku maksab, oleks targem oma kaasasreisiv kohver kindlustada.

Kuigi eelkirjeldatud värina saatel minnakse sageli ka lennukile, peas vasardamas mõte, et ju ikka miski kaotsi läheb, siis väärtuslikem ja lennukisalongi sobilik kraam võiks ju hoopis sinu endaga kaasas – käsipagasis reisida.

Tegelikult on kartused äraantava pagasi suhtes täiesti põhjendatud ning ei ole sugugi tarvis seda naeruvääristada. Kuid hirmu, paranoidseid mõttemustreid ja stressirohket lennukiistmel istumist saab ära hoida ning tegelikult teab seda iga lennureisija ise suurepäraselt.

Miskipärast – kas teadmatusest, soovimatusest süveneda või siis lihtsalt laiskusest ei loeta üle elementaarseid nõudeid, mis näiteks Euroopas kehtivad ning mis on kättesaadavad ka lennujaamade kodulehekülgedelt.

Äraantava pagasiga seotud ärevushäirete vältimiseks võiks näiteks pagasiluku ära kindlustada – see tähendab soetada kohver, mis on avatav vaid koodiga või siis pagas enne äraandmist sisse kiletada.

Samuti on nutikas teha lennujaama töötajatega koostööd – olla ise abivalmis ja sõbralik ning loobuda plaanist kedagi esimesel võimalusel süüdistada, kui midagi kaob. Sageli võib olla, et esmapilgul kadunud asi polnudki kadunud, vaid sattus äraantava kohvri asemel käsipagasisse või vastupidi.

Et vähendada paljaksröövimise võimalust miinimumini, tasub veidi vaeva näha ning kogu kohvri sisu läbi mõelda ja hoolikalt pakkida. Enda mälu kontrollimiseks pole sugugi halb mõte teha nimekiri kohvrisse läinud esemetest või suisa pildid, et hiljem sinnapandu kohta hea ülevaade oleks. Lihtsamalt öeldes, pagasiparanoiade vältimiseks tasub juhinduda ütlusest – usalda, aga kontrolli – ja see kehtib nii iseennast kui lennujaama töötajaid silmas pidades.