Kari Käsper

FOTO: Liis Treimann

Eesti on oma arengus jõudnud huvitavasse staadiumisse. Uudistes ja sotsiaalmeedias kritiseerib üks osa inimesi naiste ja vähemuste vähesust valitsuses. Teine osa imestab, miks need esimesed tahavad vastutusrikkasse ministriametisse inimesi valida soo või rahvuse alusel, kirjutab projekti «Erinevus rikastab» eestvedaja Kari Käsper Postimehe arvamusportaalis.

Mõlemad lähtekohad on ju õiged ja igati mõistlikud. Jah, valitsusse (ja üldse juhtide sekka) on vaja rohkem naisi ja vähemuste esindajaid. Ning jah, pole mõistlik valida kedagi kuhugi ametikohale lihtsalt tema soo, päritolu või muu tunnuse pärast.

Meid ümbritseva ühiskonna mitmekesisuse oskuslik rakendamine on raske, sest see eeldab enamat kui numbrite lugemist. Muutuma peavad nii mõtteviis kui protsessid. Kui Eesti erakondi ei huvita ühiskonna mitmekesisuse peegeldamine oma liikmeskonnas, kui nad ei tegele nende takistuste eemaldamisega, mis naisi ja vähemusi tipp-poliitikast eemale hoiavad, jäävadki valitsused poistebändideks.

Naiste ja vähemuste esindajate arv valitsuses ei näita mitte ainult demokraatia kvaliteeti, vaid ka seda, kui võrdsed võimalused erinevatel inimestel selles ühiskonnas edasi jõuda on. Kui oled naine, puudega, rahvus- , usu- või seksuaalvähemuste seas, siis on sul vähem vabadust elada oma elu nagu soovid, ja valida amet, mis meeldib. Ühiskond kaotab sellest kahekordselt: esmalt seetõttu, et parimad talendid ei pääse esile ega saa mõnuga teha tööd, mis meeldib, ja teisalt seetõttu, et süsteemne diskrimineerimine ja segregatsioon lõhub ühiskonna sidusust ja tekitab pingeid.

Eesti areng

Mitmekesisuse oskuslik juhtimine sobib eriti hästi kokku sellega, mida Eesti arenguks vaja on. Staatilised, inertsed majandused, mis sõltuvad maavarade ekspluateerimisest, saavad endale lubada ühetaolist lähenemist kõigile töötajatele ja klientidele. Eesti avatud, väike, innovatsioonile ja ekspordile püüdlev majandus ei saa mitmekesisuse ja kaasatuse teemat ignoreerida. Eesti majandus ei arene, kui me ei oska oma tooteid ja teenuseid globaalsele tarbijaskonnale müüa. Meie riik on väheneva ja vananeva elanikkonnaga, seega kui me ei suuda nutikalt kasutada meie inimeste erisugust tausta, pole täiendavaid töökäsi kusagilt võtta ning majanduse areng jääb seisma.

E-residentsus ja teised tehnoloogilised mugavusteenused on kasulikud Eestile atraktiivse maine loomisel ja riigi raha säästmisel. Samas kui välisinvestor või tippspetsialist, aga ka tavaline välisturist, puutub siia jõudes kokku tema jaoks vastuvõetamatu süsteemse seksismi, rassismi, kseno-, homo- või transfoobiaga, siis pole meil asja isegi mitte juhtrollile meie oma Ida- ja Kesk-Euroopa regioonis, rääkimata Põhjamaadele lähenemisest.

Eelmisel nädalal avaldatud sotsiaalarengu indeksi järgi on Eesti üldiselt sallivuse ja kaasatuse osas maailma riikidest alles 58. kohal. Oleksime veelgi allpool, kui poleks oma üldise usuleiguse tõttu esimesel kohal usuvähemuste sallivuse osas, sest immigrantide sallivuse osas oleme maailmas 123. kohal ja vähemustevastase diskrimineerimise ja vägivalla tõkestamise osas 65ndad. Nende näitajate osas oleme tunduvalt maas ka meie sarnase majandusarengu tasemega riikidest (nagu Kreeka, Malaisia, Tšiili, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia).

Seadused ei aita

Eesti vajab seega arenguks kõige enam edasiminekut just võrdsete võimaluste valdkonnas. Olukorda ei aita vaid uute diskrimineerimisvastaste seaduste vastuvõtmine ja rakendamine, vaid läbimõeldud ja piisavate ressurssidega järjekindel töö, millesse peavad panustama kõik ühiskonna liikmed. See tähendab senisest enam poliitilist eestvedamist nende võrdõiguslikkuse teemade puhul, aga see tähendab ka reaalseid igapäevaseid investeeringuid igaühelt. Iga inimene, olgu ta palgatöötaja, ettevõtja, tippjuht või minister, ükskõik, millises eluvaldkonnas, saab oma valikute ja otsustega aidata olukorda muuta.

Seda tegevust ei saa delegeerida mõnele ametkonnale või huvikaitseorganisatsioonidele, lootes, et ainult nemad oma tegevusega suudavad olukorda muuta. Veel vähem kehtib arvamus, et asjad lähevad ise paremaks aja möödudes. Oluline roll on muidugi vähemusgruppide ja naiste tugevam organiseerumine ja hääle kuuldavaletoomine, aga kui me ei suuda teemat teha arusaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele, on oht suurendada ühiskondlikke vastuolusid.

Samuti tuleb palju rohkem tähelepanu pöörata selgitustööle, miks mitmekesisuse ja kaasatuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine ühiskonnale kasulik on. Täna tähistavad kümned edumeelsed ettevõtted ja organisatsioonid üle Eesti mitmekesisuse päeva, millel pöörame tähelepanu sellele, kuidas igaüks saab oma panuse anda sallivuse ja võrdsete võimaluste edendamisse.

Need organisatsioonid ja ettevõtted, kes täna päeva tähistavad, või kes plaanivad muul moel kaasa lüüa, väärivad kogu ühiskonna tunnustust, sest panustavad nii Eesti ja oma organisatsioonide pikaajalisse arengusse. Nemad vaatavad kaugemale kui tänane päev ja nende kätes on Eesti eduka, jõuka ja stabiilse arengu võti.