Vello Saar

FOTO: Ove Maidla

Värska sanatooriumi juhataja Vello Saar kirjutab, et uue valitsuse sepitsetav käibemaksumuudatus majutusettevõtetele lööb käpuli Eesti ekspordi seisukohalt olulise majandusharu. Väheneb nii klientide kui ka töökohtade arv turismisektoris.

Me ei ole veel toibunud Venemaa turistide arvu vähenemisest saadud hoobist ja juba on järgmine hoop tulemas. Valitsusliidu juhtiverakonna üks loosungeist on olnud, et maksudega ei mängita. Paraku igapäevaelus ei saa seda enam ammu tõsiselt võtta. Maksudega tahetakse mängida isegi juhul, kui spetsialistide tehtud uuringud annavad teada väga selgetest ja kahjulikest mõjudest mõne sektori tegevusele.

Turismisektori osatähtsus Eesti riigi SKTs on seitse protsenti, kusjuures osatähtsus ekspordist on kümme protsenti ja omakorda teenuste ekspordist 29 protsenti. Samas on turismisektor tihedalt seotud teiste majandusvaldkondadega ning kui maksupoliitikaga vähendatakse olulise osatähtsusega sektori konkurentsivõimet avatud turul, kandub see ka mujale.

Konjunktuuriinstituudi hiljuti tehtud uuring toob välja, et majutusteenuste 20-protsendilise käibemaksu korral hinnad tõuseksid ning külastajate arv väheneks ligi 180 000 inimese võrra. Hinnatõus mõjutaks eelkõige regionaalseid turismiettevõtteid. Maapiirkondades asuvate majutusasutuste täitumus ja kasumlikkus on aastaid olnud kehvapoolne ning maksutõusu korral suureneks koondamine või palkade vähendamine, suureneks varimajandus ning paljud ettevõtted lõpetaks tegevuse.

Suure tõenäosusega toob maksumuudatus kaasa hinnatõusu, kuid täiesti kindlalt seab see ohtu Eesti turismisektori konkurentsivõime. Maksumuudatuse mõju pole päris nii väike, nagu esmapilgul paistab. 11 protsenti on esmapilgul vähe, aga tegelikult tuleks meil erisuse kaotuse tulemusena hakata maksma senisest mitu korda rohkem. Näiteks 2014. aasta andmetele tuginedes oleks käibemaksu mõju meie rahavoogudele 6,75 korda suurem, kui 11 protsenti. Illustreerimaks majutusettevõtete käibemaksuerisuse mõju meie teenuste hinnale, võiksime juba praegu hakata avaldama nii-öelda tulevikuhinda, kus ära toodud ka selle põhjus.

Valitsusliidu koalitsioonileppe «ääremaastumise pidurdamise» peatükis on lubatud toetada maaelu mitmekesistamist ja maaturismi. Turismiettevõtjad on läbi aastate kuulnud tarbijate pahaseid seisukohavõtte, et meie teenused on kallid. Käibefraasiks on muutunud, et odavam on puhata kusagil mujal kui Eestis. Ükski ettevõte ei kujunda hindasid lakke vaadates. Hinda mõjutavad eelkõige kulud, mis on seotud kas teenuse või tootega. Üheks komponendiks müügihinnas on ka käibemaks.

Siiani on olnud poliitika kujundajate arusaam ja seisukoht see, et sektori konkurentsivõime tagamiseks kasutatakse ka meil majutusteenustel käibemaksu erisust ehk siis madalamat käibemaksumäära, nii nagu pea kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Miks siis nüüd on võetud uus suund ja tahetakse tappa lüpsvat lehma? Ilmselt aus vastus oleks see, et riigikassasse on raha vaja.

Keegi peab selle kinni maksma ja see saab olla kas lõpptarbija või ettevõte – mõlemal juhul on selleks Eesti inimesed. Kui ettevõte hinnamuutuse teed ei lähe, tuleb suure tõenäosusega loobuda kas investeeringutest, töökohtadest või palgatõusust.

Maapiirkonna väikeettevõtlusele tähendaks maksumuudatus iseendale tööd andvate maainimeste hulga vähenemist, maapiirkondades suureneks töötus, mis pärsib maaelu arengut ning teeb paljudest praegustest ettevõtjatest riiklikku sotsiaalabi vajavad töötud. Kas tõesti on Eesti riik nii rikas, et on valmis pigem maksma sotsiaaltoetusi endaga mitte toimetulevatele maapiirkonna inimestele kui toetama võimalust edendada maaelu?

Ei ole võimatu, et kellelgi tuleb vastu võtta ka otsus tegevuse lõpetamise kohta.