Kadri Hansalu

FOTO: Liis Treimann

Uus koalitsioon on sündinud ning ministeeriumid-institutsioonid kolme erakonna vahel ära jagatud. Eesti ühe nõmedama poliitilise traditsiooni järgi aga hakkame lähikuudel nägema ka riigifirmade nõukogukohtade jaotamist.

Kui tavapäraselt on seda teha suhteliselt lihtne – koalitsioonist välja jäänud erakondade liikmed vahetatakse uute võimuparteide esindajate vastu välja, siis seekord seistakse lõhkise küna ees. Seekord polegi erakonda, keda välja heita. IRLi mehed ja naised tuleb lihtsalt kuidagi muudmoodi firmadesse juurde sokutada ning esialgu tundub, et selleks on kaks varianti: kas tehakse vahetused parteitute spetsialistide või Reformierakonna ja sotside esindajate arvelt, keda on mitmetes nõukogudes mitu.

Eriti hull on asi väikeste nõukogudega, kus variante eriti ei olegi. Kas näiteks Eesti Loto neljaliikmeliselt nõukogust visatakse siis välja ettevõtja Heino Harak või rahandusministeeriumi nõunik Sören Meius? Vaevalt et kaks senist võimuparteid oma ainsatest esindajatest loobuda kavatsevad.

Tõenäoliselt on nõukokku vaja ka riigiametnikku, kes asja koos hoiaks. Nii et ainus võimalus näib olevat heita pardalt ettevõtjad – just need, kellest tegelikult riigiettevõtete nõukogudes kõige rohkem abi on. Kas tõesti peab poliitikute pärast Elroni nõukogust lahkuma eduka keemiaettevõtte Henkel Balti juht Siiri Odrats-Koni? Enamik nõukogusid on siiski suuremad ning parteituid spetsialiste on seal rohkem, kuid nende osakaalu vähendamine lihtsalt seetõttu, et iga koalitsioonipartei tahab omada riigiettevõtetega otseliini, tundub äärmiselt vale samm.

Lisaks pärsib üldse pidev nõukogude ümbertegemine nende töövõimet. Alles aasta tagasi toimus IRLi meeste ja naiste likvideerimine ning sotside ametisse nimetamine. Riigiettevõtted tegelevad keerulistes valdkondades ja nende tundmaõppimine on suur töö. Kuna nõukogud mängivad riigiettevõtete juhtimisel väga olulist rolli, on oluline ka liikmete omavaheline koostöövõime, mille väljakujunemiseks läheb aega.

Riigifirmade tegevust analüüsinud praegune LHV Grupi juhatuse liige Erkki Raasuke ütles veebruaris toimunud Tark Grunte Sutkiene ja Postimehe ühisel majanduskonverentsil, et riigi äriühingute juhtimisel on ära kasutatud kõik võimalused, et näidata, kuidas praegune süsteem ei toimi. Ta viitas sellega just koalitsioonierakondade liikmete paigutamisele nõukogudesse ning ütles, et lihtsaim võimalus organisatsiooni mürgitamiseks on tekitada usaldamatus juhtide osas, mida praegune süsteem teebki.

Konverentsil osalesid ka tollased peaministrikandidaadid, kes väitsid, et saavad probleemist aru, ning ka Raasuke oli pärast konverentsi lootusrikas, et midagi võib hakata muutuma. Lähikuud näitavad, kas see tõepoolest ka nii on. Mina sellele panustada ei julgeks.